Päike valitseb helkivaid ööpilvi
Toimetas Priit EnnetSaksa ja Ameerika teadlased väidavad, et helkivate ööpilvede helendamine sõltub teataval määral Päikese pöörlemisest. Päikese pööreldes muutub Maani jõudva ultraviolettkiirguse hulk, see omakorda muudab pilvetekke intensiivsust. Helkivad ööpilved on suveöiti kõrgel taevas näha olevad pilved, mis kergelt helendavad, kui horisondi taha vajunud päike neid altpoolt valgustab. Seda, miks helkivate ööpilvede heledus päeviti, nädalati ja aastati muutub, ei ole seniajani osatud lõpuni ära seletada.Charles Robert Bremeni Ülikoolist ja ta kolleegid mõõtsid nüüd pilvedelt peegeldunud valgust ja avastasid selle muutumistest 27-päevase tsükli. Aga astronoomid on ammu välja selgitanud, et Päike teeb oma telje ümber täispöörde ka just nimelt umbes 27 ööpäevaga. Nii oletavadki teadlased, et Päikese pöörlemise ja ööpilvede heleduse vahel on seos. Arvatavasti etendab kahe nähtuse seostaja rolli seejuures ultraviolettkiirgus. Ultraviolettkiirgust tuleb Päikese eri piirkondadest välja erisuguses koguses. Mõnikord paistab aktiivselt ultraviolettkiirgavaid piirkondi Maa peale rohkem, mõnikord vähem. Kui ultraviolettkiirgust jõuab Maa atmosfääri rohkem, siis lagundab ta rohkem ka vee molekule, ja seetõttu aeglustub pilvede teke. Aga Päikese pöörlemine ei seleta ööpilvede kõiki heledusmuutusi. Mõned teadlased on näiteks oletanud, et süsihappegaasi hulga kasv atmosfääris seletab, miks helkivaid ööpilvi on viimasel ajal üldse sagedamini näha kui enne. Vaata veel: Sun rules Earth's mysterious 'night shining' clouds (New Scientist)
