Psühhiaater: kool toodab õpetatud jobusid
Toimetas Astra Kallasmaa"Kuni õpetusele ei järgne tegu, oleme õpetatud jobud,"nendib arst-psühhiaater Jüri Ennet. Ennet on mures koolisüsteemis räsitud õpilaste pärast. Tal on ka positiivne programm, kuidas olukorda paremaks muuta.Inimarengu aruande andmetel ei taha kolmandik õpilasi kooli minna, 70 protsenti on väsinud, kurdab stressi ja ülepinget. Täiskasvanute töökoormus on seadustega normeeritud, tippsportlane teeb päevas 4–5 tundi trenni, lapsed on 6–7 tundi koolis, pärast õpivad kodus veel 4–5 tundi, vahendab Õpetajate Leht. "Psühhiaatrina ei ole minu hinnang praegusele koolisüsteemile positiivne. Koolimuredega on minu vastuvõtul käinud palju lapsi, noorukeid ja vanemaid. Vastu peavad andekad ja need, kes teevad poppi ja spikerdavad. Olen õpetanud kõiki lapsi spikerdama, see aitab olulist välja tuua," nendib Ennet. Enneti sõnul valitseb praegu olukord, kus paljud koolilapsed ei puhka piisavalt. Hoolsamad püüavad kõik ära teha, õpivad öösel kella kaheni, sest tasemetöö on tulekul. Kui töö- ja puhkerežiim on pikka aega paigast ära, on tulemuseks läbipõlemissündroom – töövõime järsk langus. Trenni tehes, töötades või õppides kulutab inimene energiat. Puhkus taastab jõu, õige puhkus taastab üle – seda kutsutakse superkompensatsiooni faasiks. Treeninguid või õppimist sellest faasist alustades kujunevad oma ala tipud."Koolisüsteemil on minu arusaama järgi hulk kasutamata reserve. Ohmususe aktsendiga inimesi on palju. Kui õpetaja hoiak on selline, et klassis on jälle üks ohmu juures, kes ei allu korrale, saadame ta eri- või abikooli – ehk kui paneme õpilase ohmu noodivõtmesse –, siis kasvatamegi ohmusid. Esimene asi: peame nii kodus, koolis kui ka ühiskonnas suhtuma inimestesse kui potentsiaalsetesse andekatesse ja geeniustesse." pakub Ennet esimese lahendusena välja. Vaata veel: Inimene on sündinud õnnelik olema (Õpetajate Leht)
