Planeediotsijal on tekkinud pimetähn
Toimetas Priit EnnetKaugete tähtede juurest Maa sarnaseid planeete otsival kosmoseteleskoopil Kepler on tekkinud kerge rike, mistõttu ta väikest osa oma vaateväljast lihtsalt ei näe. Rikki on läinud kaks valgustundlikku kiipi, CCD-andurit. Kokku on neid kiipe Kepleril 42. Neid tähti, mis paiknevad kahe mittetöötava kiibi vaatlusalas, Kepler paraku vaadelda ei saa. Aga et iga kolme kuu tagant pöörab Kepler end kogu vaatevälja suhtes 90-kraadise nurga võrra, siis uues asendis saab nähtamatuks jäänud ala vaadelda, kuid vaatlemata jääb jälle üks uus ala. Üldse on siis kosmosetelskoobi vaateväljas neli piirkonda, mida saab jälgida ainult üheksa kuud aastas. Hea on see, et NASA kinnitusel ei ole praegu karta, et ülejäänud kiibid võiksid rivist välja minna. On isegi lootust, et praegunegi rike suudetakse kõrvaldada. Kepler lennutati maailmaruumi mullu märtsis. Ta on avastanud  õige mitu niinimetatud kuuma Jupiteri ehk oma tähele väga lähedal tiirlevat hiigelsuurt gaasplaneeti. Kepleri peaeesmärk on aga avastada ja uurida Maa sarnaseid planeete, mis on kõva pinnaga ja suhteliselt väikesed. Seni ei ole niisugustest avastustest teada antud, kuid lootust, nagu vihjatud, siiski on.  Vaata veel: Alien planet hunter develops a blind spot (New Scientist)Kaugete planeetide teema võtab üles ka pühapäevane Labori saade, kus tuleb juttu kosmosetsivilisatsioonidega suhtlemisest. Sel kuul saab täis 50 aastat ajast, mil koondnimetuse SETI all alustati süstemaatilisi taevavaatlusi, et avastada mõistusega eluvormide signaale. Saates on intervjuu mehega, kes oli nende vaatluste alguse juures. Tema nimi on Frank Drake ja ta on tuntud ka kui kuulsa Drake'i valemi  autor – selle valemiga saab arvutada, kui suure tõenäosusega me võiksime oma Galaktikast teiste tsivilisatsioonide saadetud signaale avastada. Labor algab pühapäeval, 4. aprillil kell 17:05. 
