Loovuse eest vastutab valgeaine
New Mexico ülikooli neuropsühholoogiadoktor Rex Jung ja tema kolleegid leidsid, et loomingulisus on korrelatsioonis N-atsetüülaspartaadi madala tasemega. N-atsetüülaspartaati leidub neuronites, mis moodustavad aju hallolluse ja mida seostatakse pigem mõtlemisvõime kui loovusega. Seega keskendus Jung loovust uurides hoopis valgeainele, mis koosneb suures osas rasvkoelistest, neuronite ümber mähkunud müeliinkiledest. Mida vähem on ajus müeliini, seda vähem terviklik on valgeaine ja seda aeglasem teabe liikumine selles, vahendab Forte. Mitmed hiljutised uurimused on andnud mõista, et valgeaine suur terviklikkus ajukoores, mida seostatakse kõrgemate vaimsete funktsioonidega, tähendab suuremat arukust. Valgeaine ja loomingulisuse vahelist seost uurides avastas dr Jung, et võrreldes vähem loominguliste katsealustega oli kõige loomingulisematel inimestel aju valgeaine terviklikkus väikseim seal, kus prefrontaalne ajukoor kohtub sügavamal paikneva vaheaju piirkonna taalamusega. Jung oletab, et aeglasem side mõnede ajupiirkondade vahel muudab inimesi loomingulisemaks. “See võib lubada ühildumatute ideede seostamist, suuremat uudsust, rohkem loomingulisust,” ütleb ta.Ometi rõhutab Jung, et loomingulisus ja arukus võivad käia käsikäes, sest kumbagi paistavad kontrollivat valgeaju eri piirkonnad. Seega pole teoreetiliselt mingit põhjust, miks ajukoores väga tervikliku valgeainega ja väga arukal inimesel ei võiks ajukoorte vahel ja sügavamates ajupiirkondades olla vähem terviklik valgeaine, mis soodustab loomingulist mõtlemisvõimet.Vaata veel: A slow mind may nurture more creative ideas (NewScientist)
