Nikotiin pole suitsusõltuvuse tekkimise peapõhjuseks
Toimetaja Astra KallasmaaVarasemate uuringute põhjal arvati, et pärast esimesese sigareti mahvi tegemist kulub 7 sekundit, mil nikotiini mõju jõuab ajuni. Usuti ka, et igast üksikust mahvist saab inimene  nikotiini. Duke´i ülikooli arstiteaduskonna teadlased on positronemissioontomograafia (PET) uuringutes kindlaks teinud, et nikotiini tase ajus tõuseb sujuvalt terve sigareti suitsetamise vältel. Uuringu tulemused, mis avaldati märtsi algul  ajakirjas  Proceedings of the National Academy of Sciences, võivad kaasa aidata suitsetamisest sõltuvuses olijatele uute ravimeetodite välja töötamisel.Eelnevalt  on arvatud, et igast sigareti mahvist koheselt vereringesse eralduv nikotiin  tekitab rohkem sõltuvust kui näiteks nikotiini sisaldav närimiskumm või plaaster. Kuna see aga nii ei ole, kaaluvad teadlased  probleemi lahendamisel ka teiste suitsetamisega seotud tegurite arvestamist. Uuringu käigus avastati  ka erinevus selles, kuidas suitsetamisest sõltuvuses olijad  ja mittesõltlased nikotiini omastavad.  Juba suitsetamisest sõltuvuses olijad omastasid nikotiini kiiremini ja selle tase ajus saavutas kiiremini maksimumi. Samas mittesõltlastel püsis sissehingatud suits kauem kopsudes ning nikotiini tase ajus tõusis aeglasemalt ja püsis madalamal tasemel.  Ometi ei lahenda see müsteeriumi, miks ühed suitsetajad jäävad sõltuvusse, kuid teised mitte. Sest katsed näitasid, et mittesõltlased suudavad säilitada oma sõltumatuse ka juhul, kui nad tarvitavad nikotiini samas koguses kui sõltlasedki.  Niisiis põhjused, miks ühtedest inimestest saavad sõltlased ja teistest mitte ei ole seotud keemiliste protsessidega, kuidas nikotiini omistatakse.  Edasised uuringud sõltuvuse tekkemehanismide välja selgitamiseks keskenduvad pigem  geenide, psühholoogiliste erinevuste  ja suitsetamisharjumuste uurimisele. Vaata veel: New Insight on How Fast Nicotine Peaks in the Brain
