Inimene kaotas karvkatte tänu kliima muutumisele
Kolme miljoni aasta eest toimus Maal globaalne külmenemine, kuid Ida- ja Kesk-Aafrika, kus inimese eellased elasid, kuivenes. Üha vähem leidus australopiteekide põhitoitu – puuvilja, lehti, seemneid, mugulaid ja meie esivanematel ei jäänud üle muud kui üha kaugemalt toitu otsida. Just sel ajal hakati sööma liha, mida tõestavad 2,6 miljoni aasta tagused kiviriistad.Loomi jahtides tuleb aga suisa joosta ning uuringutest on selgunud, et pikad jalaretked ja jooksmine muutsid umbes 1,6 miljoni aasta eest inimese kehaehitust – pikenesid jalad, kadus karvkate ja täiustus keha jahutussüsteem ehk siis arenesid higinäärmed, kirjutab Tiit Kändler Eesti Päevalehes.Imetajate nahal on kolme tüüpi näärmeid, mis üheskoos toodavad higi – rasunäärmed, higinäärmed ja apokriinsed (nn lõhna-) näärmed. Loomadel on ülekaalus apokriinsed näärmed, mis asuvad juuksenääpsu küljes ja määrivad karvu õlise seguga, mis paneb näiteks ratsahobuse vahutama, jahutades teda niiviisi. Kuid jahutusvõime on puudulik, kui karv saab märjaks, kuna aurustumine ei toimu nahal, vaid karvkatte pinnal. Karvased loomad ei pea kuumuses füüsilisele koormusele kaua vastu ja varisevad kuumarabanduses kokku. Inimesed aga taluvad füüsilist koormust paremini tänu sellele, et neil on erakordne arv higinäärmeid – kaks kuni viis miljonit. Need suudavad päevas toota kuni 12 liitrit lahjat higi.Seda hüpoteesi toetavad ka geeniuuringud- üks nahavärvuse määrajaid on geen MC1R, mille tumedat värvust põhjustav variant ilmus Aafrikas 1,2 miljoni aasta eest. 
