Õnnelik jah, aga ikkagi
Toimetas Priit EnnetKes meist ei tahaks olla õnnelik? Aga tuleb välja, et õnnelikkusel on ka oma varjuküljed. Näiteks selgub Austraalia teadlaste uurimistöödest, et õnnelikud inimesed on teistest isekamad. Arvatavasti tuleneb õnnelikkuse pahupool turvatundest, millesse hea tuju võib inimese uinutada. Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli psühholoogi Joe Forgasi sõnul tuginevad õnnelikud inimesed peamiselt omaenda mõtetele ja eelistustele ning pööravad vähem tähelepanu välismaailmale ja ühiskondlikele normidele. Forgas ja tema kolleegid tegid katseid tudengitest vabatahtlikega. Katseisikutel tekitati kõigepealt kas hea või halb meeleolu. Selleks lasti neil pettemanöövrina läbida väike psühholoogiline test ning anti neile seepeale kas positiivset või negatiivset tagasisidet. Siis tehti juba päristest, selgitamaks välja, kas nad tõepoolest on rõõmsaks või kurvaks läinud. Ja seejärel mindi põhikatse juurde, milles igaühele anti kümme loteriipiletit võidusummale 20 Austraalia dollarit. Katseisikutel oli võimalus pileteid hüpoteetilise kaaslasega jagada või siis isekalt endale hoida. Selgus, et need, keda oli esimese testi eest kiidetud, jätsid rohkem pileteid enda kätte kui need, keda oli laidetud. Samasuunalisi tulemusi on andnud muudki kavalad katsed. Varem on seesama Forgaski avastanud, et õnnelikel inimestel on raskem välja mõelda veenvaid argumentatsioone, nad on kergeusklikumad ja kaupluse vaateaknal välja pandud esemed jäävad neil kehvemini meelde kui vähem õnnelikel inimestel. Teisest küljest, päris ära ei maksa unustada ka õnnetundega kaasnevaid häid asju. Näiteks on uuringutest ilmnenud, et õnnelikkus tugevdab tervist ja soodustab kaasinimestega suhtlemist. Vaata veel: Happiness ain't all it's cracked up to be (New Scientist)
