Teadlased jälgivad lendava kärbse ajurakke
Teadlased jälgisid äädikakärbse ajutegevust lennu ajal. Rühm Kalifornia Tehnikainstituudi ehk Caltechi teadlasi väidab oma uurimistöö põhjal, et vähemalt osa äädikakärbse ajust on lennu ajal tundlikumas olekus, kui kärbse paigalpüsimise ajal.Äädikakärbes on teadusele palju kasu toonud. Just äädikakärbest uurides avastati, et geenid paiknevad kromosoomides. Äädikakärbse geenidega on lihtne manipuleerida, seepärast teevad geneetikud temaga senini katseid. Aga selleks, et uurida geenide mõju pisikese putuka närvirakkudele, on hea teada, kuidas need rakud just aktiivsel ajal – putuka lennates– talitlevad.Michael Dickinson juhitud uurimisrühm kasutas uuringus väikest nippi. Kärbsed, kelle ajutegevust jälgiti, ei lennanud mitte niisama ringi, vaid asetati väikesesse lennusimulaatorisse. Kärbes seoti kinni nii, et ainult tiivad jäävad vabaks. Seejärel lasti kärbsele tuult peale ja kärbes hakkaski tiibu lehvitama, nagu päris lennu ajal. Samal ajal torkasid teadlased elektroodid kärbse närvirakkudesse.Katse tulemusena selgus, et niipea, kui kärbes lendama hakkab, lähevad tema nägemisneuronid hetkega aktiivsemaks. Neuronite tundlikkus nägemisärritaja suhtes suureneb ligi kaks korda.On teada, et paljudel teistelgi loomadel, näiteks lindudel, närilistel ja primaatidel, muutub närvirakkude tundlikkus vastavalt looma enda tegevusele. Selle muutuse täpset mehhanismi ja seost geenidega on aga hea uurida just geneetiliselt hästi tuntud äädikakärbse peal.
