Juuksetuusti DNA reedab ürgmehe saladusi
Toimetas Priit EnnetIgikeltsas 4000 aastat säilinud juuksetuust on andnud teadlastele võimaluse järjendada esimest korda sedavõrd ürgse inimese genoom. Teadlased on pannud Gröönimaal elanud pruunisilmsele paleo-eskimo mehele hüüdnimeks Inuk. Taanlase Eske Willerslevi juhitud rahvusvahelises teadlasterühmas oli ka neli eestlast, Mait Metspalu, Ene Metspalu, Toomas Kivisild ja Richard Villems. Geenianalüüs sedastas, et Inuki soontes voolas A Rh positiivse veregrupi veri, ta kaldus kiilaspäisusele ja põdes tõenäoliselt aeg-ajalt kõrvapõletikku. Teadlased kirjutavad ajakirjas Nature ka sellest, et osa mehe esivanematest oli umbes 5500 aasta eest Siberist Põhja-Ameerikasse rännanud. Varem ei olnud sellest migratsioonilainest midagi teada. Inuki juuksetuusti leididsid Taani arheoloogid Gröönimaalt juba 1986. aastal, aga seejärel jäi leid paarikümneks aastaks Kopenhaagenisse Taani Loodusmuuseumisse ühte keldrikappi seisma. Ülemöödunud aastal avastas Kopenhaageni Ülikooli evolutsioonibioloog Eske Willerslev ta uuesti. Willerslevi juhtimisel eraldatigi siis 4000 aasta vanustest juuksekarvadest DNAd ja määrati selle nukleotiidide järjestus. Külmas igikeltsas oli geenimaterjal erakordselt hästi säilinud ja teadlasi endidki üllatab, kui palju informatsiooni on neil õnnestunud ühest iidsest tuustist ammutada. Vaata veel: DNA secrets of the ice hair (Nature)
