Loomad parvetasid Aafrikast Madagaskarile
Toimetas Priit EnnetMadagaskari omapärased imetajad on saarele saabunud looduslike parvede pardal, mis sinna tuultest ja hoovustest kantuna miljoneid aastaid tagasi Aafrika mandrilt triivisid. Värske uurimistöö trotsib arusaama, et loomad rändasid mööda ammust maismaasilda. Geeniuuringute põhjal on mõnda aega selge, et imetajad on Aafrikalt Madagaskarile saabunud nelja suure lainena. 50 kuni 60 miljoni aasta eest tulid leemuri-laadsed loomad, 42 kuni 25 aastamiljonit tagasi putuktoidulised tenreklased, siis kiskjad ja lõpuks närilised. Tulised vaidlused on käinud aga selle üle, kuidas kõik need loomad saarele saanud on. Möödunud sajandi keskpaiku käidi välja idee, et Madagaskari imetajate eellased sõitsid kohale puurisust "parvedel". Selle teooria kasuks räägib asjaolu, et imetajate perekondi elab saarel suhteliselt vähe; seega pidi kohaletuleku võimalusi olnuma napilt. Kuid parveteooriat on kogu aeg kimbutanud tõsine raskus: Mosambiigi väinas ja India ookeanis keerlevad hoovused teeksid looduslikul Noa laeval Madagaskari rannikule jõudmise peaaegu ilmvõimatuks. Seetõttu on pooldajaid pälvinud võistlev teooria, mille järgi on veealune Davie mäeahelik kunagi üle merepinna küündinud ja andnud loomadele võimaluse kahe suure maatüki vahet jalgsi kulgeda. Siin aga tekib küsimus: kui rännak nii lihtne oli, miks siis nii vähesed loomarühmad selle ette võtsid? Teiseks tundub geoloogilistel põhjustel väheusutav, et veealune ahelik oleks kunagi päris katkematu maismaasillana paljandunud. Nüüd on Ameerika ja Hong Kongi teadlased pakkunud välja lahenduse, mis võiks parveteooria päästa. Matthew Huber Purdue Ülikoolist ja Jason Ali Hong Kongi Ülikoolist oletavad, et kümneid miljoneid aastaid tagasi voogasid merehoovused hoopis teistmoodi kui meie ajal. On ju viimase 60 miljoni aastaga näiteks India 4000 kilomeetrit põhja poole liikunud, ja Austraalia 2200 kilomeetrit. Avanenud ja sulgunud on suuri väinu, mis kindlasti hoovuste mustrit mõjutavad. Teadlased simuleerisid kunagisi võimalikke hoovusi arvutimudelil ja avastasid, et need võisid tõesti tänastest oluliselt erineda. Muu hulgas näitab mudel, et aeg-ajalt esineski veteliikumist Aafrika rannikult otse Madagaskari suunas. Tormituuled võisid murda puid ja lükata need suurteks risuparvedeks kokku. Ja soodsate asjaolude koosmõjul võiski nõnda aeg-ajalt loomi mandrilt saarele sattuda. Vaata veel: Madagascar mammals came by sea, not land: study (AFP)
