Laulud elus: mis teeb muusika emotsionaalseks
Toimetas Hetlin VillakMiks mažoorses helistikus lood nagu "Singing in the rain" kõlavad rõõmsalt, samas kui minoorses helistikus lood nagu Pink Floidi "Another brick in the wall" kõlavad süngete ja masendavatena? Vastus - kõrgema helistiku helikõrguse muster peegeldab erutunud kõne, samas kui madala helistiku puhul võib paralleele tõmmata rahulikuma kõnega. See näitab, et keel kujundab meie muusikalise väljenduse emotsioone.Muusika sentimentaalset mõju mõjutavad mitmed tegurid ja mõned neist on täiesti mõistusepärased. Näiteks kiire, vali ja närviline rütm kõlab õnnelikuna, kuna väljendab erutunud inimese käitumist. Samas pideva regulaarse rütmiga vaikne muusika jäljendab kurba emotsionaalset seisundit, vahendab newscientist.com.Vähem selge oli aga see, miks mažoorses helistikus lood kõlavad enamasti rõõmsalt ja minoorses helistikus muusikapalad kurbadena. North Carolina Duke ülikooli neuroteadlase Daniet Bowlingu sõnul on siinkohal tegu juba igivana probleemiga muusikateoorias. Teadlase arvates võib üheks põhjuseks olla emotsionaalse kõne mudel.Et arvamusele kinnitust saada, uuris Bowling koos oma kolleegidega kõigepealt toonide jaotust umbes 7500 nii madalas kui ka kõrges helistikus lääne klassikalisel meloodial ja Soome folgi lool. Lisaks sellele uurisid nad grupi inimeste poolt sisse loetud kõnesid, kus inimesed lugesid ette nii rõõmsaid kui ka kurbi jutustusi. Uuringu lõppedes selgus, et erutatud kõne sagedus klapib mažoorse helistiku muusikaga ning meeleheitel kõne sobib minoorses helistikus muusikaga.
