Osa inimese genoomist pärineb viirusest
Toimetas Hetlin VillakUmbes kaheksa protsenti inimese geneetilisest materjalist ei pärine bioloogilistelt esivanematelt, vaid viirusest, selgus Jaapani ja USA teadlaste uurimusest. Nimelt leidub inimeste ja teiste imetajate genoomides DNA-d, mille on sinna sisestanud bornaviirused ehk RNA-viirused, mille kogu replikatsioon ja transkriptsioon leiab aset raku tuumas.Texase ülikooli bioloogiaprofessori Cédric Feschotte’i sõnul võib sel moel viiruslikult edasi kantud DNA põhjustada mutatsioone ja psühhiaatrilisi probleeme nagu skisofreenia ja meeleoluhäired, kirjutas sciencedaily.com. Viiruslike jadade peremeesgenoomi assimileerimise protsessi nimetatakse endogenisatsiooniks, mis leiab aset, kui viiruslik DNA integreerub sigimisrakkude kromosoomidesse ning pärandatakse vanemalt järeltulijatele. Kuni praeguseni olid retroviirused ainsateks teadaolevateks viirusteks, mis selgroogsetel taolisi endogeenseid koopiaid tekitasid. Kuid Feschotte’i sõnul on teadlased avastanud, et mitte-retroviirused, mida nimetatakse bornaviirusteks(BVD), on imetajates evolutsiooni käigus korduvalt endogeniseerunud. BVD sai nime Borna linnast Saksamaal, kus epiteemiaks kasvanud viirus tappis 1885. aastal kogu ratsaväeüksuse hobused. BDV nakatab veel ka paljusid linde ja imetajaid, kaasa arvatud inimesi. BDV on ainulaadne sest nakatab ainult neuroneid, tekitades peremeesorganismi ajus lakkamatu põletiku ning kogu viiruse elutsükkel toimubki nakatatud rakkude tuumades. Feschotte'i sõnul ajendas BDV taoline intiimne kokkupuude rakutuumadega teadlasi uurima, ega bornaviirused pole minevikus aset leidnud nakatumistest jätnud endogeensete elementide näol maha jälgi. Nad otsisid 234st teadaolevast eukarüootilisest genoomist ehk täielikult sekveneeritud genoomidest jadasid, mis sarnaneksid BDV omadele. Teadlased suutsid katseklaasis kasvatatud ning pidevalt BVD-ga nakatatud inimraku-kultuuride kromosoomidest leida spontaanseid BDV-elementide sisestusi. Kogutud andmete põhjal võib Feschotte'i sõnul oletada, et BDV-elementide sisestamine rakutuumadesse võib tingida mutatsioone nakatunute ajurakkudes. Feschotte lisas, et andmetest koorus välja testitav hüpotees väidetava, kuid seni vastuolulise põhjusliku suhte kohta BDV-nakkuse ning skisofreenia ja meeleoluhäirete vahel.
