Aju “EKG” aitab autismi diagnoosida juba imikutel
Toimetas Hetlin VillakAutismispektri häire (ADS) all kannatavad lapsed töötlevad heli ja keelt sekundi murdosa võrra aeglasemalt kui lapsed, kes ei kannata ADSi all. Teadlased on aga avastanud, et aju magneetiliste impulsside vaatlemisest, mis viivitusest märku annavad, võib saada standardiseeritud viis autismi diagnoosimisel.Philadelphia lastehaigla radioloogia osakonna aseesimees ja uuringu autor Timothy P.L. Robertsi sõnul tuleb enne, kui meetodist saab igapäevane autismi diagnoosimise vahend, teha veel rida uuringuid, kirjutas sciencedaily.com. “Kuid see mudel hilinenud aju vastustest võib olla esimene kujutlev biomarker autismi jaoks,” lisas Roberts.Autism pärsib inimese võimet sõnaliselt suhelda ning sotsiaalselt lävida ja haiguse peamiseks tunnuseks on kindlad käitumismustrid ning sundkäitumine.Viimaste uuringute andmetel põeb USAs autismi umbes üks protsent sealsetest lastest.Paljude neuroogiliste vaevuste puhul, millel puuduvad objektiivsed bioloogilised mõõtmisviisid, tuleb psühholoogidel ja hooldajatel haiguse diagnoosimisel lähtuda käitumise vaatlemisest. Praegu on ADSi seni olnud võimalik diagnoosida enamasti alles siis kui laps on kooliealine, kuid uue moodusega saaks ADSi diagnoosida juba imikutel, mis võimaldaks alustada raviga juba väga varases lapsepõlves.Samuti oleks uue testi abil võimalik diagnoosida individuaalselt patsientidel ADSi eri liike nagu näiteks klassikaline autism või Aspergeri sündroom.Praeguses uuringus kasutas Roberts oma kolleegidega magneetoelektroentefalograafiat (ajutegevuse mõõtmine – toim.), mis tuvastab ajus olevaid magneetilisi impulsse. Meetod on sarnane EKGle, mis mõõdab elektrilisi impulsse südames.Pannes lapsele pähe kiivri esitletakse talle seejärel seeria salvestatud piikse, täishäälikuid ja lauseid, misjärel uuritakse aju reageerimist esitatud helidele.Pikemalt saab uuringuga tutvuda siin.
