Loodusrütmid ajavad jooma, rändama ja sugu tegema
Toimetas Priit EnnetEestlasi sünnib kõige rohkem märtsis, õlut kaanitakse meil enim juunis-juulis, ja suviti kohtab maal rohkem inimesi kui talvel. Geograaf Siiri Silma Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö näitab selgete arvude abil, kuidas loodus aastaaegade kaudu inimeste käitumist kujundab. Selles, et kevade, suve, sügise ja talve ringkäik looduses loomi ja taimi mõjutab, ei kahtle keegi, kuid linnaelu rütmidega kohanenud inimestele võib tunduda, et nende tegemisi aastaaegade tsüklid väga ei määra (välja arvatud erijuhud, nagu rekordiline lumesadu). Silma uurimistöö aitab meenutada, et tegelikult on aastaajalisus ehk sesoonsus ka inimkultuuris tugevalt juurdunud. Eriti just Eesti-sugusel parasvöötme maal on nähtus üsna reljeefseltki väljendunud. Doktoritöö uurib kolme ühiskonnanähtuse – rahvastiku paiknemise, alkoholi tarbimise ja sündide – sesoonsust Eesti ühiskonnas.Sünnipäevi on Eesti elanikkonna seas kõige rohkem märtsis ja kõige vähem oktoobris; rahvastikuregistri 2001. aasta andmeil on vahe lausa 15 protsenti. Järeldus: viljastutakse kõige sagedamini suvel ja kõige harvemini talvel. Huvitav küll, kuid veel läinud sajandi esimesel poolel oli sündide aasta-rütm Eestis vastupidine. Siis sündis kõige rohkem lapsi sügisel ja aasta lõpus, kõige vähem aga just kevad-suvel. Silma arvates on selle muutuse taga üleminek põllumajandusühiskonnalt tööstusühiskonnale ja suurema osa inimeste maalt linna elama asumine. Kui taluühiskonnas oli talv aeg, mil tööd oli vähem ja vastsündinut hooldada mugavam, siis praegu on just suvi puhkuse aeg ja sinna on nihkunud ka laste vastsündinu-iga.Alkoholi tarbitakse Eestis ilmses kooskõlas välistemperatuuriga. Eriti selgelt järgivad õhutemperatuuri muutusi õllesõbrad.  Seda näitasid nii tootjate ja müüjate andmed kui ka küsitlused. Uuring kinnitas, et õhutemperatuuri ja aastaaegade rütmi järgib paraku ka alkoholiga seotud liiklusõnnetuste arv.Rahvastiku paiknemise uurimisel kasutas Silm uudset mobiilpositsioneerimise meetodit. Ta analüüsis kõigi 2007. ja 2008. aastal EMT võrgus tehtud kõnede asukohti. Seda, et suviti on eestlased pigem maal ja talvel linnas, teame hästi, aga nüüd on olemas ka metoodika, millega saab rahvastiku ööpäevast, nädalast ja aastaajalist ümberpaiknemist täpsemalt jälgida ja arvudes kirjeldada.Ühiskonnanähtuste aastaajalisusel ei ole tavaliselt ühte selget põhjust. Võimalikud põhjused võib jaotada nelja tüüpi. Esiteks mõjutab inimeste käitumist otseselt ilm: päevavalguse hulk, temperatuur, sademed. Teiseks mõjutab ilm muid ühiskonnanähtusi, näiteks aiapidamist, sportimist ja muid vabaõhu-ettevõtmisi. Kolmanda põhjuste grupi moodustavad traditsioonid, millele ilm on kunagi mõju avaldanud, kuid millel ei pruugi praegu ilmaga otseselt pistmist olla, näiteks rahvakalendri tähtpäevad ja kombestik. Neljandaks leiab ilmaga seotud muutusi aset inimese enda kehas, näiteks hormoonide nagu melatoniini ja serotoniini tasemes, millest tuleneb talvine väsimus ja tärkav õnnetunne kevadel.Aastaaegade ja ühiskonnanähtuste seosed pole sugugi püsivad, nagu sündimuse näitestki näha. "Sesoonsuse alusmehhanisme tundes saaks planeerida meie elukeskkonna ja ühiskonnaelu loodusega paremasse kooskõlla, seekaudu ka jätkusuutlikumaks," leiab Silm. "Looduse rütme eirav tegevus on üldjuhul väga energiakulukas – kuigi sellega harjununa ei pruugi me kulu teadvustada."Siiri Silma doktoritöö valmis inimgeograafia erialal professori Rein Ahase juhendamisel. Allikas: Maateaduste ja ökoloogia doktorikool
