Mündiheide võib olla erapoolik
Toimetas Priit EnnetKas kulli ja kirja visates saab ikka alati täiesti juhusliku tulemuse? Tuleb välja, et mitte tingimata. Kanada teadlased tegid kindlaks, et see, kes asja on harjutanud, võib kahel kolmandikul juhtudest saada just sellise tulemuse, nagu ise tahab. Matthew Clark ja Brian Westerberg Vancouveris asuvast Briti Columbia Ülikoolist palusid 13 meditsiinitudengil visata 300 korda kulli või kirja ning püüda ise tulemust mõjutada. Selgus, et läks vaja ainult kaks minutit harjutamist ja juba õppisid üliõpilased saama münti soovitud küljega ülespoole 54 protsendil juhtudest. Ühel tudengil oli eduprotsent aga lausa 68. Niisiis järeldavadki teadlased ajakirjas Canadian Medical Association Journal, et mündivise on mõningal määral juhitav. Nad panid tähele ka seda, et isegi ilma tulemust mõjutada püüdmata oli õige natuke suurem tõenäosus, et pealepoole jääb see mündi külg, mis oli pealpool ka enne mündi õhku heitmist. Põhjuseks asjaolu, et münt ei pöörle lennul päris sümmeetriliselt. Aga sellest, kui kõrgele münt visati ja millise nurga all, sõltus tulemus veelgi rohkem. Nii et ärge alati uskuge, et kulli ja kirja visates on tulemus kallutamata. Viskaja võib olla seda varem harjutanud. Vaata veel: Coin toss is all in the wrist, say scientists (Telegraph.co.uk)
