Looduslik valik soosib ka hoolivaid
Toimetas Priit EnnetAmeerika teadlased kinnitavad, et laialt levinud seisukoht, nagu oleks inimesed loomu poolest isekad ja omakasupüüdlikud, on ekslik. Üks värske uurimistöö laseb väita, et paljudel meist on tegelikult hoopis geneetiline soodumus käituda teisi mõistvalt. Laura Saslow Berkeley California Ülikoolist, Sarina Rodriguez Oregoni Osariigi Ülikoolist ja nende kolleegid avastasid, et ühe teatava geeniversiooniga inimesed suudavad teistest paremini kaaslaste emotsioonidest aru saada ja taluvad pingelisi olukordi rahulikumalt. Geen on seotud hormoonaine oksütotsiiniga, mis soodustab sõbralikkust, hoolivust ja armastust. Paljudest varasematest uuringutest on selgunud, et paremad suhted teiste inimestega on tervisele kasulikud. Kuid teadlasi huvitab ka laiem küsimus: kuidas võiks need isiksuseomadused evolutsioonilises mõttes kasulikud olla. Üks võimalikke seletusi on, et hoolivamatest ja mõistvamatest inimestest peetakse rohkem lugu kui egoistlikest omakasuihalejatest, mistõttu nende sotsiaalne staatus tõuseb. Berkeley psühholoog Dacher Keltner on avaldanud mitmete viimase aja uurimistööde alusel arvamust, et inimesed on liigina edukaks osutunud just sel põhjusel, et looduslik valik on mitmete muude omaduste seas eelistanud ka hoolivust, kaastundlikkust ja altruismi. Vaata veel: Social Scientists Build Case for 'Survival of the Kindest' (Science Daily)
