Luul ja luul on vahe
Pealuu ja sääreluu on tegelikult üsna erinevat tüüpi luud. Briti teadlased väidavad, et kolju ja jäsemeluud erinevad üksteisest tublisti tõenäoliselt juba geneetilises mõttes. Nad loodavad, et  avastus võib aidata leida uusi võimalusi luuhõrenemise ehk osteoporoosi raviks. Käe- ja jalaluud lähevad vanemas eas hapraks osaliselt just sel põhjusel, et nad saavad endisest vähem füüsilist koormust ega pea enam suuri raskusi kandma. Teisest küljest, pealuu ei ole üheski eluetapis suurema raskusega koormatud, vähemalt läänemaises kultuuriruumis, aga on läbi elu kõva ega purune kergesti. Uurimistöö juht Simon Rawlinson Londoni Ülikoolist ütles, et kui senise arvamuse järgi on kõik luud lihtsalt luud, siis nüüd on selgunud, et nii see ei ole. Ta lisas, et kui nähtust paremini mõista, võime hakata senisest paremini aru saama ka osteoporoosi tekkemehhanismidest. Osteoporoosi all kannatab pool üle 50-aastastest naistest ja viiendik üle 50stest meestest. Rawlinson ja ta kolleegid uurisid põhjalikult roti pealuu ja jäsemeluude rakke. Nad märkasid erinevusi nii rakkude välimuses kui ka talitluses. Muu hulgas selgus, et naissuguhormoon östrogeen mõjutas jäsemeluu rakke palju tugevamalt kui pealuu rakke. Et erinevused on väga suured, peavad teadlased tõenäoliseks, et need võivad välja kujuneda organismi varajases arengufaasis, arvatavasti juba sellal, kui luud lootel alles tekivad. Vaata veel: The skull bone is different to the hip bone (Telegraph.co.uk)
