Autism ja skisofreenia: ühe medali küljed
Toimetas Priit EnnetAutism ja skisofreenia, kaks tõsist psüühilist haigust, on värske geeniuuringu andmetel justkui ühe medali kaks külge. Tegelikult küll rääkisid mõned asjatundjad juba sada aastat tagasi autismist kui ühest skisofreenia vormist, aga selgeid tõendeid ei ole varem leitud.Nüüd otsustas Kanadas Vancouveris asuva Simon Fraseri Ülikooli evolutsioonibioloog Bernanrd Crespi asja geneetiliselt uurida. Ta kogus koos kolleegidega hulga andmeid mõlema psüühikahäirega seonduvatest geenivariantidest ja leidis, et inimese genoomis on neli kohta, mis mõjutavad tugevalt nii autismi kui ka skisofreenia võimalikku väljakujunemist. Nendel DNA lõikudel võib ette tulla geneetilise info lünki, või vastupidi, mitmekordistumisi. Kuigi need geeni-info kõrvalekalded näivad esmapilgul juhuslikud, näitas analüüs, et tihtipeale on need autismi ja skisofreenia puhul omavahel seotud, aga justkui vastasmärgiliselt. See tähendab, kui näiteks mõni infolünk on seotud autismiga, siis tihti on sama info mitmekordistumus seotud skisofreeniaga, ja vastupidi. Crespi ja ta kolleegide avastus on kooskõlas mõnede varasemate uurimistulemustega, mille järgi autism on seotud mõnede ajupiirkondade ülearenguga ja skisofreenia nendesamade ajupiirkondade alaarenguga. Kui autism ja skisofreenia tõepoolest endast sellisel moel teineteise vastandeid kujutavad, siis võib sellest teadmisest ka meditsiinile kasu olla. Kui ühe tõve kohta midagi teada saadakse, aitab see siis võib-olla ka teist paremini mõista. Vaata veel: Autism and schizophrenia could be genetic opposites (New Scientist)
