Marsikivi tõi ehk siiski teateid elust
Toimetas Priit EnnetMarsilt pärit meteoriidis leiduvad väikesed bakterikujulised moodustised ja süsinikku sisaldavad molekulid võivad värske kõrgtehnoloogilise analüüsi järgi siiski kujutada endast elu märke, hoolimata sellest, et see hüpotees sai vahepeal päris kindlalt kõrvale lükatud. Aastal 1996 teatas rühm NASA teadlasi eesotsas David McKayga, et Antarktikast leitud Marsi-tükike nimega ALH 84001 sisaldab tõendeid punasel planeedil kunagi elanud olenditest. Teised teadlased on selle väite kahtluse alla seadnud ja pakkunud molekulide ja moodustiste päritolu kohta muid seletusi. Vaidlused on käinud näiteks kivis leiduvate magnetiidi nanokristallide üle. Mõnedel neist kristallidest on samasuguseid füüsikalisi ja keemilisi omadusi kui mõnede tänapäeval Maakeral elavate bakterite toodetud kristallidel. Bioloogilise seletuse vastustajad on oletanud, et magnetiidikristallid on tekkinud kõrge rõhu ja temperatuuri juures, võib-olla näiteks sel hetkel 15 miljoni aasta eest, mil Marsile langenud meteoriit kivitüki planeedi küljest lahti lõi. Nüüd on seesama NASA teadlane David McKay kivimaterjali koos kolleegidega uuesti põhjalikult analüüsinud ja kasutanud selleks ka hea lahutusvõimega elektronmikroskoopi, mille sarnast 13 aastat tagasi veel saada ei olnud. Ja nende analüüs näitab, et kristallid ei saanud tõenäoliselt üheski mõeldavas geoloogilises protsessis tekkida. Vaidlused muidugi jätkuvad, aga neil, kellele meeldib mõelda, et Marsil võis tõesti kunagi elusolendeid leiduda, on jälle üks tugev argument juures. Vaata veel: Fresh claim for fossil life in Mars rock (New Scientist)
