Ülijuht tükati tuppa sooja
Toimetas Priit EnnetAmeerika teadlased on avastanud, et ülijuhtivuse tekkeks ei pea materjal täies pikkuses väga külm olema. Piisab sellestki, kui tugevalt jahutatud on ainult osa juhti. Loodetavasti aitab avastus saada täiesti takistusevaba elektrivoolu senisest lihtsamini, kuid üleni toatemperatuuril toimiv ülijuht jääb veel unistuseks. Ülijuht on materjal, mis juhib elektrit ilma takistuseta. Väga hea ja kasulik omadus, aga probleem on selles, et omadus ilmneb ainult väga kõva külma käes — oleneb küll materjalist, aga ikka selgelt allpool sadat miinuskraadi. Nüüd on siis selgunud, et mitte kogu juht ei pea nii külm olema; piisab, kui ta on seda vaid osaliselt. Yonatan Dubi ja Massimiliano Di Ventra San Diego California Ülikoolist on teoreetiliselt välja arvutanud, et ka juhul, kui materjal on ainult mõne koha pealt lävitemperatuurist külmem, on ta ikkagi ülijuht. Selleks peab materjali pind olema erakordselt puhas. Siis saavad elektronid seal vabalt liikuda. Arvutused näitavad näiteks, et niisugune materjal, mille jaoks kriitiline temperatuur on –193 °C, võib ka toatemperatuuril ülijuhtida, kui hoida tal mõned kohad allpool –253 °C. Üldiselt, mida külmemad need külmutatud kohad on, seda vähem on neid kohti juhtme peal vaja. Unistus toatemperatuursest ülijuhist ei ole uue avastusega küll päris täitunud, sest mõned juhi osad tuleb kallite seadmetega ikka väga külmaks jahutada, aga võib-olla mõnel pool tasub asi end ära. Ja enne veel tuleb muidugi katseliselt kontrollida, kas Dubi ja Di Ventra arvutustulemused tegelikult üldse kehtivad. Vaata veel: Superconductors can come in from the cold (New Scientist)
