Kas rahvusülikoolidel on tulevikku?
Selle üle arutletakse täna Tartus rahvusülikooli 90. aastapäeva raames peetaval rahvusvahelisel konverentsil "Väikerahvaste ülikoolid koonduvas Euroopas". Näiteks pakub konverents võimalust saada otseallikast vastus küsimusele, miks Soomes ülikoolid ühinevad – ja mõelda selle üle, miks Eestis pole seda seni sündinud."Ajal, mil ühiskond muutub, vist kiiremini kui kunagi varem – mil vajadus kõrgharidusega inimeste järele ning mitmesuguste probleemide operatiivse teadusliku uurimise järele on suurem kui kunagi varem – peavad ülikoolid end ühiskonna radikaalse muutumisega kohandama," ütles konverentsi juhataja professor Peeter Tulviste ja lisas, et vaatamata ressursinappusele ja rahvusriigi kohustustest tingitud probleemidele ei saa väikeste riikide ülikoolid teha kehvemat teadust kui suurriigid. "Kuidas seda kõike korraldada, see ongi konverentsi teema." Üritusel esinevad inimesed, kes on oma maades ja ülikoolides lahendanud rahvusülikooli probleeme ning küsimusi. Ettekanded tutvustavad ideid ja kogemusi, mida saaks hariduse ning teaduse edendamiseks otse või kaude rakendada. Muuhulgas räägitakse massiülikooli tekkimise probleemidest, ülikoolide ühendamisest, riigisisesest ja rahvusvahelisest koostööst ning haridust reguleeriva seadusandluse muutmisest. "Kõik need asjad on jätkuvalt päevakorral ka Eestis, sellepärast on meil otsene huvi õppida teiste kogemustest ja panna oma ideed arutusele," rääkis Tulviste.  
