Suure maavärina järelkaja võib kesta sadu aastaid
Toimetas Priit EnnetAmeerika geoloogid väidavad, et maakoorelaamade keskpiirkondade väikesi värinaid ei saa enamasti pidada suure maavärina eeltõugeteks, vaid ammuse suurvärina järelkajaks. Mõned suured maavärinad annavad järeltõukeid lausa sadu aastaid. Samas saabuvad mõned tugevad maavärinad, näiteks mullune Sichuani maavärin Hiinas, täiesti nagu välk selgest taevast, ilma igasuguste registreeritud eeltõugeteta. Seth Stein Ameerika Ühendriikide Kirdeülikoolist analüüsis koos kolleegidega mitmest maailma paigast kogutud andmeid ja jõudis järeldusele, et neis piirkondades, kus suured maakooretükid ehk laamad üksteisega kokku puutuvad, täituvad geoloogilised rikkejooned pärast suuremat maavärinat kiiresti uute pingetega, mistõttu endine olukord taastub ruttu ja järeltõukeid ei esine tõenäoliselt hiljem kui kümme aastat pärast värinat. Seevastu laamapiiridest kaugel, niiöelda laamade sisemaal toimunud maavärinate järel käib pingete taastumine aeglasemalt, ja just seal võibki suure värina järeltõukeid esineda lausa sadu aastaid. Näiteks USA Missouri osariigis aeg-ajalt registreeritavad väikesed maavärinad kujutavad selle teooria järgi endast tõenäoliselt 19. sajandi alguses toimunud suurvärina järeltõukeid. Seni on juhtunud, et seismoloogid on seesuguseid nõrku järeltõukeid pidanud uute maavärinate eeltõugeteks, kuid tuleb välja, et laamade keskpiirkondades on pigem siiski tegemist kauges minevikus toimunud maavärinate järelkajaga ning uuele suurele värinale ei tarvitse mingeid hoiatavaid eeltõukeid eelnedagi.Vaata veel: Quakes centuries apart may be linked (New Scientist, 7. november 2009, lk. 24) 
