Kes sööb kiiresti, sööb üle
Toimetas Piret EhrenpreisKreeka arst Alexander Kokkinos jõudis oma uurimsirühmaga järeldusele, et kiiresti söömine pärsib vastavate hormoonide eritust, mis peaksid ajule ütlema, et kõht on täis. Nii söövadki kiirustajad pahatihti ülemäära palju, vahendab Science Daily.Kiirustades sööjad muutuvad aplaks ja söövad üle – Kokkinose sõnul on seni kinnitanud seda väidet üksnes vaatluspõhised uuringud. Kokkinose uuring annab sellele ka füsioloogilise selgituse. Viimastel aastatel on uuritud selliseid hormoone nagu YY peptiid ja glükagoonisarnane peptiid GLP-1. Uuringutest on selgunud, et need hormoonid hakkavad vabanema söögikorra ajal ning saadavad ajule teate, kui organism on küllastunud ning süüa pole enam vaja. Seni pole aga uuritud nende isu reguleerivate hormoonide tööd erinevate söömiskiiruste kontekstis.Kokkinos lasi katseisikutel süüa erineva tempoga 300 milliliitrit jäätist. Katsealustelt võeti vereproov, kust mõõdeti glükoosi, insuliini, plasmalipiidide ja eelnimetatud hormoonide taset enne söömaaega ja siis iga 30 minuti tagant pärast söömaaja algust, seda kuni sessiooni lõpuni 210 minutit hiljem.Selgus, et katseisikutel, kes sõid jäätise ära 30 minuti jooksul, oli YY ja GLP-1 tase kõrgem ning samuti suurem täiskõhu tunne, kui neil, kes kiirustasid.Kokkinose sõnul annavad need tulemused aimu, miks esineb tänapäeval palju ülesöömist. Seda eriti inimeste seas, kelle töö- ja elutempo ei anna aega rahulikuks söömiseks. 
