Füüsika-Nobel optilise side ja digifotonduse rajajaile
Toimetas Priit EnnetNobeli tänavuse füüsikaauhinna saavad kolm teadlast, kelle töö on aidanud välja töötada digifotokaameraid ja ühendada kaugeid paiku kiirete kiudoptiliste kaablitega. Laureaadid Charles Kao, Willard Boyle ja George Smith on kõik kodakondsuselt ameeriklased. Pool auhinnarahast läheb Hiinas sündinud Kaole, kes avastas 1966. aastal võimaluse, kuidas panna valgus kaablit mööda kulgema. Tänapäeval kannavad niisugused valguskaablid telefonikõnesid ja kiiret internetisidet üle maailma. Boyle ja Smith saavad mõlemad veerandi rahasummast. Nende leiutatud CCD-andur ehk laengsidestusseadis on valgustundlik jublakas, mis aitab pilte teha nii odavates mobiiltelefonikaamerates kui ka tundlikes kirurgi-instrumentides. Seadme töö rajaneb fotoelektrilisel efektil, mille seletamise eest sai 1921. aastal Nobeli auhinna Albert Einstein. Laengsidestusseadis kodeerib kaamerasse tuleva valguse numbriliseks infoks, mis kirjeldab pildivälja pisikeste punktide ehk pikslite kaupa. Just Boyle'i ja Smithi leiutis on olnud siis see tähtis alus, mille toel on tänapäeval saanud fotograafiast nii laialt levinud harrastus. Kõik laureaadid on Ameerika Ühendriikide kodanikud, aga Kao peale selle ka Briti kodanik ja Boyle Kanada kodanik. Vaata veel: 3 Americans share 2009 Nobel Prize in physics (AP / Yahoo! News)
