Ka rasvatihane võib olla murdja
Toimetas Piret EhrenpreisPealtnäha süütu ja malbe rasvatihane on saksa teadusinstituudi uurijate kinnitusel osutunud röövliks, kes tapab talveunes nahkhiiri, et nad siis nahka pista. Nii selgus lähemal tutvumisel Kirde-Ungaris Bukki mägede koopais elutsevate rasvatihastega, vahendab Physorg.com.  Kahe talve jooksul läbi viidud vaatlustel olid teadlased tunnistajaiks, kuidas rasvatihased otsisid sihikindlalt koopas talvituvaid kääbus-nahkhiiri (Pipistrellus pipistrellus), et neid siis süüa. Teadlased olid kokku tunnistajaks enam kui tosinale sellisele juhtumile. Samuti leidsid teadlased koopast nokajälgedega nahkhiireskelette.Péter Estók, Sándor Zsebők ja Björn M. Siemers Max Plancki instituudist olid tunnistajaks, kuidas rasvatihased lendasid koopaseinte ligidal ning kadusid vahel kaljulõhedesse, kus nahkhiired talvituvad. Kui talveunes nahkhiirt häirida, toob ta kuuldavale piiksatuse helisagedusel, mida rasvatihane väga hästi kuuleb. Teadlaste hinnangul võisid tihased olla õppinud ekstra neid piiksatusi kuulama. Et oma oletust kontrollida, lindistasid nad häiritud nahkhiirte piiksatusi ja vaatasid, kuidas linnud sellele reageerivad. Selgus, et 80 protsendil juhtudes näitasid rasvatihased heli suhtes üles erilist huvi.  Kääbus-nahkhiire keha on väga väike – umbes veerand rasvatihase omast. Rasvatihased püüdsid nahkhiiri tavaliselt kas koopa põrandalt või kaljudelt. Nahkhiir pisteti vahel nahka kohapeal, teinekord viidi aga välja koopasuu lähistele puu otsa, et seal pidurooga maitsta. Niisiis jahivad rasvatihased kääbus-nahkhiiri kindla eesmärgiga nad nahka pista. Teadlastele tekitab aga küsimusi, kuidas linnud sellise käitumiseni jõudsid. Varem on tulnud teateid lihatoidulistest rasvatihastest ka Poolast ja Rootsist. Neil puhkudel jäi aga arusaamatuks, kas linnud olid nahkhiired ise tapnud või lihtsalt surnult maast leidnud. Juhul, kui linnud tapsid ka neil puhkudel nahkhiired ise, võis Siemersi hinnangul levida selline käitumine mööda lindude rännumarsruute. Teadlaste hinnangul vajavad linnud jahipidamiseks piisavalt valgust. Seega on oluline väga avara suuga koobas, nagu see oli Ungaris. Kuna need tingimused ei lange just sageli kokku, on ka rasvatihaste tapjaliku käitumisviis seni võrdlemisi harv nähtus. Teadlased täheldasid ka, et kui rasvatihastele jätta omalt poolt lisasööta, siis nahkhiirte tapmiste hulk vähenes. Seega võib oletada, et rasvatihased muutusid verejanuliseks karmi talve tõttu, mis muutis nende tavapärase toidumenüü kasinaks. Niisiis, võivad olud olla karmid, kuid rasvatihased muutuvad sel juhul veel karmimaks. 
