D-vitamiini talv kimbutab eestlasi
Toimetas Piret EhrenpreisEestis kannatab D-vitamiini puuduses valdav osa elanikkonnast. Geograafilise asendi ja kliima eripära tõttu tekib päikese toodetavat D-vitamiini Eesti inimese nahas vaid mõnel suvekuul aastas. D-vitamiini puudusest tulenevaid probleeme avavad Tartu ülikooli uuringu põhjal Mart Kull, Riina Kallikorm ja Margus Lember.Iga päevaga täienevad teadmised luu hõrenemise mehhanismidest. D-vitamiin on üks olulisemaid luude ainevahetuse regulaatoreid, parandades muuhulgas ka kaltsiumi imendumist peensooles. See tagab piisavad kaltsiumivarud organismis luude normaalseks mineraliseerumiseks. D-vitamiini tase on otseselt seotud luu mineraalaine tihedusega. Luutiheduse määramine on hetkel parimaks luude tervise indikaatoriks ja peegeldab ühtlasi ka potentsiaalset murruriski. Osteoporoosi ravimite toime on madala D-vitamiini taseme juures minimaalne kuna kaltsiumi vähese imendumise tõttu puudub vajalik substraat luude mineraliseerumiseks. Seetõttu peaks enne osteoporoosi ravi alustamist kontrollima D-vitamiini taset veres ja  tagama piisava D-vitamiini saamise ka kogu ravi vältel. D-vitamiini normaliseerimine aeglustab või isegi peatab vananemisest tingitud luu mineraalaine kao. Seega on D-vitamiinil oluline roll nii osteoporoosi ravis kui ennetamises. Lisaks soodsale toimele luudes on D-vitamiinil muid olulisi rolle inimorganismis. D-vitamiini piisavuse korral  väheneb vanematel inimestel luumurru risk ka seetõttu, et skeletilihaste jõudlus paraneb ja tasakaaluhäired vähenevad. Epidemioloogilistes uuringutes on leitud, et D-vitamiini piisavuse puhul on ka mitmete muude haiguste, nagu vähi, suhkruhaiguse ja ateroskleroosi risk väiksem ning immuunsüsteem paremini stimuleeritud võitluseks nakkustega (nt tuberkuloosiga).Solaarium on vilets asendusPeamiseks D-vitamiini allikaks on päikeselt pärit ultraviolett-kiirguse toime nahale. Päikese käes (päevitades) veedetud pooltund annab umbkaudu 15 000 TÜ D-vitamiini. Ka solaariumi UV-lambid on võimelised indutseerima D-vitamiini sünteesi nahas ning on seega D-vitamiini lisaallikaks, kuid tänaseks on selge, et nahavähi riski tõttu ei ole solaarium parim lahendus D-vitamiini tagavara püsivaks täiendamiseks, kuna sageli tekitatakse naha päikesepõletus. Oluliselt väiksem hulk D-vitamiini saadakse toiduga. Kõige rikkalikumalt on seda merest püütud kalades, nagu lõhe, forell, heeringas, tuunikala . Eriti kontsentreeritud on D-vitamiini sisaldus kalamaksaõlis (400 TÜ/ 1 tl). Viimane on ajalooliselt olnud madalast D-vitamiini tasemest tingitud haiguste (rahhiit ja osteomalaatsia) üheks peamiseks ravimeetodiks. Väikestes kogustes on D-vitamiini ka munades, mõnes seeneliigis, loomalihas ning juustus. Skandinaaviamaades ja USAs  on saadaval ka piimatooteid (piim, jogurt, või, margariin), mis on tootmise käigus kunstlikult D-vitamiiniga rikastatud, kuid kahjuks praegu need tooted Eestis praktiliselt puuduvad.  Seetõttu on eesti inimestel, kes mingil põhjusel puutuvad päikesega vähe kokku, on tõsine D-vitamiini vaeguse võimalus. Kuigi toiduga saame väiksema osa oma vajaminevast D-vitamiinist, on üheks oluliseks riskirühmaks ka erinevate imendumishäiretega (teraviljavalgu talumatus jm.) inimesed ja D-vitamiini ainevahetuse eripärade tõttu moodustavad riskigrupi ka inimesed, kellel on maksa- ja   neerupuudulikkus.  D-vitamiini talvEpidemioloogilised uuringud nii Eestis kui mujal on näidanud, et madal D-vitamiini tase veres on laialt levinud probleemiks kõikjal.  Põhjamaades on see eriti aktuaalne talveperioodil, mil päikesekiirguse intensiivsus jääb liialt madalaks, et D-vitamiini süntees nahas toimuks. Eesti geograafilise asendi ja kliima eripära tõttu vältab meil enamuse aastast “D-vitamiini talv”, mil D-vitamiini süntees nahas päikese toimel puudub. Seetõttu vajab Eesti elanik lisa D-vitamiini vähemalt oktoobrist maini.  Eesti 25-70 aastaste inimeste uuringus leidsid Tartu ülikooli arstid, et keskmine D-vitamiini hulk veres on meie inimestel normist (75 nmol/l) aastaringi oluliselt madalam, ulatudes suvel keskmiselt 59 ja talvel 44 nmol/l. Täiesti normaalne on talvel vitamiini tase vaid kolmel inimesel sajast. Kuigi D-vitamiini tarvitamine (toidulisandites oleva D3 ehk kolekaltsiferool ja D2 ehk ergokaltsiferool) on ohutu ka suurtes kogustes, on soovitav D-vitamiini lisamanustamist alustada pidades nõu siiski oma arsti või apteekriga. Eelkõige seetõttu, et vastavalt vere D-vitamiini tasemele on  asendusannused erinevad. Keskmiseks päevaseks vajaduseks loetakse umbes 800-1200 TÜ ning sellistes annustes on D-vitamiin ka täiesti ohutu aastaringi tarbides. 
