Mäed on soojas kõrgemad
See, et maailma kõrgemad mäeahelikud kipuvad asuma pigem ekvaatori kui pooluste lähedal, ei ole tõenäoliselt juhus. Taani teadlaste uuringust järeldub, et soojem kliima soodustab mägede kasvu. Analüüs näitas, et neil aladel, kus mägesid kulutavad liustikud paiknevad kliima tõttu kõrgemal, on mäed ka ise kõrgemad. Mägede kõrgust mõjutab kolm peamist geoloogilist tegurit: maakoore kohalik kõvadus, ülespoole suunatud tektooniliste jõudude tugevus ja kord juba kerkinud mägesid madalamaks lihviva erosiooni kiirus. Maailma kõrgeimate mäestike all on kõigil kõva maakoor. Seni ei olnud aga selge, kas kõige kõrgemad mäed on nii kõrged pigem seepärast, et neile mõjub tugev üleslükkav jõud või pigem seepärast, et pinnase erosioon ehk ärakanne on nõrgapoolne. David Egholm Aarhusi Ülikoolist ja ta kolleegid kaardistasid satelliitfotode põhjal kõik kuuekümnenda põhjalaiuskraadi ja kuuekümnenda lõunalaiuskraadi vahele jäävad suuremad mäeahelikud. Egholm ja ta kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature, et lumepiirist kõrgemal, kus liustikud mäekülgi lihvivad, on erosioon tugevam. Just seetõttu on nii vähe niisuguseid mäetippe, mis paiknevad lumepiiristkõrgemal kui poolteist kilomeetrit. Nii et sisuliselt lumepiiri kõrgus määrabki paljuski mäe enda kõrguse. Ja et lumepiir ise on soojemates kliimaoludes kõrgem, siis just sellepärast tulebki soojemates paikades rohkem kõrgeid mäetippe ette.Vaata veel: Why the highest mountains are near the equator (New Scientist)
