Arheoloogid leidsid Jägalast iidse põllu
Tartu Ülikooli arheoloogid leidsid Harjumaalt Jägala linnuse juurest jälgi Eesti seni teadaolevalt vanimast põllust ning muust inimtegevusest enne meie aega. Väljakaevatud põllu vanuseks hindavad arheoloogid 500-300 aastat e.Kr., vahendas "Aktuaalne kaamera".Valdav osa väljakaevatavast materjalist kuulub kolme erinevasse ajajärku. Lisaks põllutegevuse ajajärgule on tõendeid leitud ka varasema inimtegevuse perioodist 600.-500. aastast e.Kr ning põlluharimise perioodile järgnenud linnuse tekke perioodist 300.-200. aastast e.Kr.Tartu Ülikooli laboratoorse arheoloogia professori Aivar Kriiska sõnul on põllul säilinud konksadra jäljed. "Liigutades atra maa sees, kannab ader pinnast sügavale mullapinda ja jäävad niisugused adrajäljed järgi. Aga inimtegevuse kihist on põhiliselt leitud potikilde," selgitas arheoloog. Lisaks eespool nimetatule on leitud ka savitihendeid ning märke tuleasemetest. Kriiska ei oska öelda, kuidas täpselt seda põldu hariti ning mis sorti vilja seal kasvatati, aga oletada võib, et viljaks võisid olla meilegi tuttavad nisu või oder ning tööloomaks härg. Kuna põllu lähedal asus linnus, osati just sealt otsida jälgi inimtegevusest enne meie aega. Leiud lähevad Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti fondidesse. 
