25 aastat Eesti esimese embrüosiirdevasika sünnist
Täna 25 aastat tagasi sündis Eesti ja Baltimaade esimene embrüosiirdevasikas. 25 aastaga on Eetsi Maaülikoolis jõutud nii kaugele, et praegu uuritakse loomade kloonimise tehnoloogiaid, et luua bioloogilisi ravimeid sisaldavat piima lüpsev transgeenne lehm.Kui kõik läheb plaanipäraselt peaks esimene transgeenne vasikas, kellelt saab lehmaks sirgudes lüpsta näiteks insuliini sisaldavat piima, sündima kahe aasta pärast. Tegemist pole küll piimaga, mida juues suhkruhaige organism kohe vajaliku insuliini kätte saaks, aga piimast insuliini puhastamine ning ravimipreparaadiks tegemine oleks ravimitootjatel senisest tunduvalt lihtsam. “Piimast tootmise tehnoloogia eelis on kõvasti odavam omahind. Ma arvan, et vahe on kuskil 50kordne võrreldes praeguste tehnoloogiatega,” selgitab Tartu ülikooli füsioloogia õppetooli professor ning transgeenseid loomi uurivate teadlast etöörühma üks juhte  Sulev Kõks. Teise olulise plussina toob Kõks välja tõsiasja, et piimast puhastatud insuliini kvaliteet on oluliselt parem. “Kui ta seal lehmapiimas on, siis tema omadused muutuvad kogu lehma eluea jooksul väga vähe. Kaasaegne tootmistehnoloogia on selline, kus tegelikult ka nädalate lõikes võib see peptiidi omadus muutuda ja väga palju läheb selle kvaliteedi tagamise peale auru ära. Lisaks on piimas sisalduvat insuliini väga lihtne sealt välja puhastada. Valk on seal praktiliselt puhtal kujul juba,” selgitas Kõks.Ravimid juba turulMujal maailmas on transgeensete loomade abil bioloogiliste ravimite tootmise võimalusi uuritud juba pea kümme aastat. Uurimistöö on kandnud vilja ning nii mõnigi sel meetodil toodetud ravim on jõudnud juba ka kasutusse. “ Üks levinumaid on antitrombiin, mida kasutatakse vere hüübimise ja trombide tekke vältimiseks operatsiooni järgselt,” tõi Eesti maaülikooli sigimisbioloogia osakonna juhataja Ülle Jaakma näite.Transgeense lehma loomine Eestis toimub Eetsi Maaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös. Tartu Ülikoolis on töötatud transgeense tehnoloogia nüansside transgeensete hiirte tegemise kallal. Maaülikoolis on aga aastatega omandanud teadmised, mis puudutavad lehmade sigimist, nende embrüoid ja embrüote kasvatamist.
