Koopamaalingute kallale on asunud pisikud 
Vaevalt jõuti kuulsad eelajaloolised Lascaux' koopamaalingud mustade pisiseente rünnakust osaliselt päästa, kui juba ähvardab neid uus oht: koos inimestega koopasse sattunud bakterid. Pisikute olemasolu tuvastasid mikrobioloogid koopaseintelt võetud proovide põhjal. Üks mikrobioloogidest, hispaanlane Cesareo Saiz-Jimenez ütles, et Lascaux' koobas kujutab endast nüüd haigusttekitavate bakterite ja algloomade reservuaari, mida võib võrrelda haiguspuhanguid põhjustavate pisikukolooniatega haiglate ja muude ühiskondlike hoonete kliimaseadmetes või jahutustornides. Hispaania ja Prantsuse teadlaste rühm järeldab oma uuringu põhjal, et aastatel 2001 kuni 2004 koopaseintele seente hävitamiseks pritsitud mürkaine lõi soodsad tingimused inimestega kaasa tulnud bakterite paljunemiseks. Analüüs näitas, et baktereid hakkas saabuma juba aastast 1940, mil koopad avastati ja külastajatele avati. Iga päev käis ürgseid maale uudistamas üle 1800 inimese. Nende hingeõhk muutis jäädavalt koobaste õhustikku ja mikrobioloogilist kooslust. Edela-Prantsusmaal asuvad Lascaux' koopad varjavad endas 16 kuni 17 tuhande aasta vanuseks hinnatud loomamaalinguid. Tegu on ühe vanima teadaoleva koopakunsti näitega. Vaata veel: Human pathogens threaten ancient cave art (New Scientist)
