Elukestev õpe paelub kümnendikku
Statistikaameti andmetel osales selle aasta esimeses kvartalis elukestvas õppes 10,8 protsenti 24- kuni 65-aastastest Eesti elanikest. Eelmisel aastal osales elukestvas õppes 9,8 protsenti täiskasvanutest. Viimaste tulemuste kohaselt hakkab Eesti täiskasvanud õppijate hulgalt järele jõudma Euroopa Liidu keskmisele.„Eelmisel aastal elukestvas õppes toimunud murrang viis meid tõesti püsivalt uuele tasemele,“ kommenteeris uusi andmeid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. „Seoses majanduslanguse, palkade vähenemise ja firmade halvenenud majandusolukorraga võis oodata õppijate hulga vähenemist, kuid õnneks see nii ei ole. Üheks põhjuseks on siin kindlasti riigi tugev panus elukestvasse õppesse, aga ka inimeste teadlikkuse tõus – saadakse aru, et ainult enese täiendamisele pühendudes saab valmistuda uueks tõusuks ja parandada oma elukvaliteeti.“ Veel 2007. aastal õppis täiskasvanutest seitse protsenti ja veelgi varem oli täiskasvanud õppijad Eestis vaid viie-kuue protsendi ringis. Kui varasematel aastatel täiendasid oma teadmisi peamiselt kõrgharidusega inimesed, siis üha rohkem tegelevad õppimisega ka need, kelle haridustase on madal või keskmine. Haridus- ja Teadusministeeriumi kogutud statistika näitab, et inimesed on taas leidnud tee ülikoolide ja kutsekoolide erinevatele kursustele. Positiivset tõusutrendi näitab nii kutseõppeasutustes kui ka ülikoolides täienduskoolitusel osalenute arv. Kui 2006. aastal osales kutsekoolide kursustel 13 997 inimest, siis mullu oli osalejad juba peaaegu poole rohkem – 26 788 inimest. Ülikoolides oli möödunud aastal täiendõppijaid ligi 40 000. Riik toetab täiskasvanute täienduskoolitust kutsekoolides, kus Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel on aastatel 2007-2009 saanud enam kui 60 miljoni krooni eest tasuta koolitust üle 24 tuhande töötava täiskasvanu 37 õppeasutuses üle Eesti. Tasuta kursuste rahastamine ESF vahenditest jätkub aastani 2013.
