Aeglane tigu on tõhusam
Loodus eelistab niisuguseid tigusid, kelle ainevahetus toimib aeglasemalt: siis kulub ainevahetuseks vähem energiat ja rohkem energiat jääb üle kasvamise ja paljunemise tarbeks. Tšiili teadlased on katsetega näidanud, et see bioloogiateooria hüpotees peab tigude puhul paika. Valdivia linnas asuva Tšiili Lõunaülikooli (Universidad Austral de Chile) teadlased Roberto Nespolo ja Paulina Artacho mõõtsid ligi saja aiateo (Helix aspersa) suuruse ja hindasid nende põhiainevahetuse taset. Põhiainevahetuse tase näitab, kui vähese energiaga olend üldse elus suudab püsida, ja selle hindamiseks mõõtsid teadlased, kui palju teod puhkeseisundis süsihappegaasi tootsid. Mida väiksem on teatava teoisendi põhiainevahetuse tase, seda rohkem saab ta endale lubada energiakulutusi niiöelda suuremate luksuste peale kui pelk eluspüsimine - nagu näiteks kasv ja paljunemine. Mõni kuu hiljem tegid teadlased kokkuvõtteid: vaatasid, kes tigudest oli ellu jäänud ja kes mitte. Selgus, et ellu jäänud tigudel oli ainevahetus keskmiselt viiendiku võrra aeglasem kui oli olnud elust lahkunutel. Mida aeglasem ainevahetus, seda paremad väljavaated ellu jääda. Niisiis tundubki, et loodus valib tigude seast välja just need kõige pikaldasema toimega isendid, sest nad on energeetilises mõttes kõige tõhusamad. Veidi selgusetu on siiski veel küsimus, mil määral on looma ainevahetuse aeglus seotud tema liigutuste aeglusega. Selle loodavad Nespolo ja Artacho edaspidi välja selgitada. Vaata veel: Evolution is slowing snails down (BBC)
