Osoonis habekakk, kivistised ja muinaslinnad
Aprilli lõpus leidis üle pika aja kinnitust, et Eestis pesitseb habekakk. Viimased kindlad andmed selle suure kakulise pesitsemisest on pärit 116 aasta tagant. Habekakk on tüüpiline taigalind, kelle peamine levikuala jääb meist ida ja põhja poole. Habekakul on hästi suur pea, aga nägu oleks tal nagu panniga lömmi löödud. Muidu rahuliku ja flegmaatilise olekuga lind võib pesa juures inimesele lausa ohtlik olla.Aleksei Turovski pikalt tutvustamist ei vaja -- ta on zooparasitoloog ja zoosemiootik, mitme loomaraamatu autor ja illustraator, raadio- ja telesaadete tegija. Lihtsalt öeldes -- mees, kes teab loomadest kõike. Tema suurim ja kirglikem hobi on kivistised. Ja just kivistisi Pakri poolsaarele otsima mindigi. Praegusel Raplamaal asub hulk muinaslinnu, kuhu meie esivanemad ohu korral varjusid. Külastame hästi tuntud Varbola ja Keava linnamäge. Varbola on üks Läänemaa võimsamaid maalinnu. Selle põhirajatised püstutati 12. -- 13. sajandil. Hoolimata korduvatest katsetest ei õnnestunud vaenlastel linnust vallutada. Henriku Liivimaa kroonika annab aimu, et varbolased olid ka head diplomaadid, kellele taanlased kinkisid tolleaegse sõjatehnika tippsaavutuse -- kiviheitemasina.Autorid Kristo Kiiker, Kadri Hinrikus ja Sven Paulus. Lood seob saateks Vladislav Koržets.Vaata Osooni ETVst esmaspäeval, 11. mail kell 20:05.
