Viha on geenides
Kas vihastame kergesti või suudame pingeolukorras rahulikuks jääda, sõltub osaliselt geenidest, nagu kinnitab ka äsja Saksamaal tehtud uuring. Bonni Ülikooli teadlased palusid 800 inimesel täita psühholoogilise küsimustiku ning uurisid neil geeni nimega DARPP-32. Selgus, et neil, kellel esinesid selle geeni versioonid "TT" või "TC", näitasid testivastused kergemini vihastuvust kui neil, kelle geeniversioon oli "CC". Tegemist on geeniga, mis mõjutab viha ja agressiivsusega seotud ajuaine, dopamiini taset. Tuli ka välja, et kergemini vihastuvatel inimestel on väikeajumandli nimelises ajustruktuuris vähem hallainet kui teistel. Väikeajumandel teatakse olevat seotud emotsionaalse tasakaalu hoidmise võimega. Läänemaailma inimeste seas leidub kerge vihastuvusega seotud geeniversiooni kandjaid muide rohkem kui rahumeelsema käitumisega seonduvat versiooni. Teadlased kirjutavad ajakirjas Behavioural Brain Research, et geenid määravad ainult umbes poole meie vihastuvuskalduvuse määrast, ja seejuures on nende uuringus käsitletud DARPP-32 ainult üks neist geenidest. Ühest teisest hiljutisest teadusuuringust on muide ilmnenud, et need inimesed, kes vihatundeid vaka all ei hoia, on töö- ja eraelus edukamad kui need, kes agressiivseid tundeid varjavad. Aga teadlased lisavad, et loomulikult tuleb ka vihaga piiri osata pidada. Vaata veel: Anger is in the genes (Telegraph.co.uk)
