Osoonis laululuik, joad ja puuskulptuurid
 Laululuik on üks Eesti suursugusemaid linde. Kollase nokaga laululuike tuntakse märksa vähem kui inimese seltsi otsivat kühmnokk-luike. Laululuik saabub meile märtsis ja peatub läbirändel kuni mai teise pooleni. Rändel peatuvad luiged nii merel kui ka suurematel järvedel. Toitu hangivad nad veest nagu pardid. Laululuik toitub eelkõige taimedest, vähemtähtsad on selgrootud loomad. Laululuik on looduskaitse all. Eestis on teada 34 juga ja joakest. Kevadise suurvee ajal ärkavad ellu ka need joad, mis ülejäänud aastast on vaid väikesed nirekesed. Uhke vaatepilt on Jägalas, kus valju mühinaga kukub 8 meetri kõrguselt alla 200 kuupmeetrit vett sekundis. Hoopis võimas on Narva juga, kus veehulk sekundis on 2000 kuupmeetrit. Seda ilu saab kahjuks näha vaid paar korda aastas ja sedagi ainult mõni päev. Leidlik metsamees ei jäta ühtegi puunotti kasutamata. Igal puul on oma otstarve. Mis puust mida teha saab ja kuidas valmivad puuskulptuurid, seda uurime Sagadi mehe Urmas Rauba käest. Lood seab saateks Vladislav Koržets.Vaata Osooni esmaspäeval, 27. aprillil kell 20:05 ETVst.
