Aafrikat ähvardavad hiigelpõuad
Viimastel aastakümnetel Aafrikat tabanud põuad võivad olla vaid kerge sissejuhatus palju suurematele põudadele, mis üleilmse kliimamuutuse toimel seda mandrit võivad tabada. Teadlased väidavad, et Aafrikas on ennegi ette tulnud ülipikki põuaperioode, mis mõnikord on väldanud sajandeid. Ajakirjas Science avaldatud uurimistöö üks autoreid, USA Arizona Ülikooli klimatoloog Jonathan Overpeck ütles, et kliima soojenedes lähevad põuad kardetavasti üha rängemaks. Overpeck ja ta kolleegid uurisid Ghanas asuva Bosumtwi järve setteid ja lugesid neist peaaegu aastase täpsusega välja, millal on sealkandis viimase kolme tuhande aasta jooksul põudasid olnud. Seni olid põua-andmed selle piirkonna kohta teada ainult umbes viimase saja aasta kohta. Nüüd tegid teadlased kindlaks, et niisuguseid mitmekümne aastaseid põuaperioode nagu see, mis algas Saheli piirkonnas 1960ndatel aastatel, on varem korduvalt ette tulnud. Esinenud on ka mitmesaja-aastaseid põudasid, viimati aastatel 1400 kuni 1750. Kui hiljutise põua ajal langes Bosumtwi järve pind umbes 5 meetrit, siis mitmesajandiliste põudade aegu on veetase langenud ligi 30 meetrit. Neil aegadel kasvas praegusel järvepõhjal mets. Mõned tollased kõrgemad puutüved ulatuvad seniajani üle veepinna. Uurimistöö põhiautor Timothy Shanahan ütles, et teda teeb murelikuks avastus, et hiljutine põud on Lääne-Aafrika pikema ajaloo kontekstis tegelikult üks kergemaid. Vaata veel: Climate change could worsen African 'megadroughts' (Reuters)
