Kuidas kuuejalgsed kavaldavad
15. aprillist kuni augusti lõpuni saab Eesti Loodusmuuseumis (Tallinn Lai 29A) uurida putukate kaitsekohastumist, kaitsevärvust ja ümbritseva looduse ning üksteise matkimist. Kaitsetaktikaid on väga erinevaid - aidata võib nii keskkonda sulandumine kui kuldselt sillerdamine.Näitusel saab vaadelda, kui hästi sulanduvad ümbritsevasse keskkonda puulehte täiuslikult imiteerivad lehtritsikad või põõsaoksa matkivad raagritsikad. Raagritsikate seast leiab maailma pikima putukaliigi. Püüd ennast igati vaenlaste eest kaitsta on paljud ohutud putukad pannud jäljendama mürgiseid või astlaga varustatud elukaid. Öösel ja päevasel ajal puutüvedel tegutsevad liigid on tagasihoidlikud ja tumedalt värvunud. Ööelukate sekka kuulub ka maailma suurim mardikas titaansikk, samuti atlaspõrnikas. Miks leidub looduses kuldse helgiga silmatorkavaid putukaid? See, mida inimesed hästi näevad on loomadele, eriti aga lindudele lihtsalt üheks valguspeegelduseks mõnelt taimelehelt. Lind ei märka putukat ja jääb ilma mõnusast suutäiest. Putukaid lähemalt uurides saame teada, et süütuna näiv paabusilma liblikaröövik on pisut mürgine, aga troopiliste paabusilmade röövikute mürk võib olla koguni surmav.Eesti Loodusmuuseum, Tallinn Lai 29Atel:(+372)64-11-739; faks:(+372)64-11-738muuseum@loodusmuuseum.ee  
