Aju töötab kaose piiril
Tundub enesestmõistetav, et kui mõtlemine muutub kaootiliseks, siis sellest midagi mõistlikku ei sünni. Aga tuleb välja, et inimaju imepärased võimed rajanevad paljuski just kaose äärel balansseerimisel. Teadlased on ammu kahtlustanud, et aju närvirakkude võrgustik on ühendunud viisil, mis võimaldab saavutada niinimetatud iseorganiseeruva kriitilisuse seisundit. See on seisund, milles süsteem ei ole õieti ei korrapärane ega kaootiline, vaid kuidagi vahepealne. Sellises seisundis võib ka väike muutus vallandada ulatuslikud tagajärjed. Just iseorganiseeruva kriitilisusega on püütud seletada metsatulekahjude, maavärinate ja lumelaviinide teket. Mõned aastad tagasi õnnestus neuroteadlastel tuvastada, et roti ajukoes levivad elektrisignaalid just iseorganiseeruva kriitilisuse põhimõttel. Nüüd aga on Cambridge'i Ülikooli teadlane Ed Bullmore ja ta kolleegid 19 katseisiku ajuaktiivsuse uuringu põhjal kindlaks teinud, et see seisund on tõepoolest olemas ka inimese ajus. Juba varem on arvutisimulatsioonidest selgunud, et kui närvivõrgud on iseorganiseeruva kriitilisuse olekus, siis on nende infotöötluse ja infotalletuse võime maksimaalne. Vaata veel: Our complex brains thrive on the edge of chaos (New Scientist)
