Kaljukotkas, idamaad ja vabaõhumuuseum Osoonis
 Kaljukotkas, nagu vihjab nimigi, eelistaks elupaigaks mägesid. Eestis tuleb linnul leppida lagerabadega. Rabamassiivid on paigad, kus need suured linnud saavad piisavalt rahu. Kaljukotkad on põlistele pesakohtadele väga truud. Meie vanimad põlised pesakohad ulatuvad 19. sajandi lõppu, ka paljud sõdadevahelisel iseseisvusajal üles tähendatud pesakohad on meie päevini kasutuses. Kaljukotkaste arv on viimastel aastakümnetel pidevalt tõusnud ja linnud on parimad pesitsuspaigad juba hõivanud. Helilooja Peeter Vähi on umbes kolmandiku aastast Eestist eemal, maailma avastamas. Erilise tähenduse ja tähtsusega on Vähi jaoks juba aastaid olnud idamaad. Eelkõige sealne muusika, aga ka mõtteviis, mis seotud filosoofia, religiooni, esteetika ja eetikaga, ja loomulikult loodus. Vähil on õnnestunud kohtuda aadi, apataani ja konjaki hõimuga. Sügava mulje on jätnud küla Birma ja India piiril, kus tekib tunne nagu oleks ajas mitusada aastat tagasi rännanud. Rocca al Mare vabaõhumuuseum asub Tallinna kesklinnast vaid mõne kilomeetri kaugusel. Enam kui 80 hektaril laiub looduslik oaas. Siinsed paarisaja aastased tammed meenutavad aegu, mil Kopli lahe kallastel mühasid vägevad tammikud. Huvitav loodusnähtus on mereäärne liivakivipaljand. Kivikülv on pärit viimasest jääajast, kui mandrijää Soome ja Rootsi aladelt kivid kaasa tõi. Põhja-Euroopas on suurema kui 30 meetrise ümbermõõduga hiidrahne teada 55, ja 50 neist asub Eestis. Vabaõhumuuseumis ringi jalutades võib teha ringi peale tervele Eestile. Aastatega on siia kokku kogutud hooneid nii Põhja-, Lõuna- kui ka Lääne-Eestist ja saarteltki.Autorid: Kristo Kiiker, Kadri Hinrikus ja Sven Paulus. Lood seob saateks Vladislav Koržets.Vaata Osooni esmaspäeval, 30. märtsil kell 20:05 ETVs, teisipäeval, 31. märtsil kell 12:30 ETVs, neljapäeval, 2. aprillil kell 17:00 ETV2s või laupäeval, 4. aprillil kell 9:30 ETVs. 
