Aju on usu alus
Usk võib tuleneda meie arenenud ajust. Uuringust nähtub, et inimese religioossus sai võimalikuks alles seejärel, kui sobilik ajuehitus oli välja kujunenud. Selgub, et jumala kavatsuste ja hoiakute interpreteerimiseks läheb tarvis samu ajupiirkondi, mida kasutame teiste inimeste tunnete ja kavatsuste hoomamiseks. Jordan Grafman ja ta kolleegid Ameerika Ühendriikide Rahvuslikust Närvihäirete ja Insuldi Instituudist palusid kristlastest, moslemitest ja juutidest katseisikutel kuulata usuga seonduvaid väiteid ning öelda, mil määral nad nendega nõustuvad. Väited puudutasid näiteks jumala võimalikku sekkumist maailma sündmustesse, või siis jumala viha ja muid emotsioone. Samal ajal jälgiti katseisikute ajuaktiivsust funktsionaalse magnetresonantsi meetodil. Teadlaste sõnul aktiveerusid väidete hindamisel olulisel määral need ajupiirkonnad, mida on varem seostatud meie võimega aru saada, et ka teistel inimestel on teadvus, mõtted ja tunded, ehk nagu neid mõnikord ka veidi filosoofiliselt nimetatakse, vaimuteooria piirkonnad. Et kaasinimestele kaasa elamist võimaldavad struktuurid on evolutsioonilises mõttes teiste ajuosadega võrreldes üsna noored, siis saavadki Grafman ja ta kolleegid öelda, et ka inimese religioossus rajaneb niiöelda ajuevolutsiooni viimasel sõnal. Vaata veel: Religion may be a product of our evolved brains (New Scientist)
