Teemantil kõvad võistlejad
Teemanti ei saa juba mõnda aega vaieldamatult kõige kõvemaks teadaolevaks materjaliks pidada, sest laboris on loodud temast veelgi kõvemaid tehismaterjale. Nüüd aga tundub, et teemant on kaotanud kõvima materjali aunimetuse ka looduslike materjalide seas. Rühm teadlasi eesotsas Zicheng Paniga Shanghais asuvast Jiao Tongi Ülikoolist simuleeris arvutimudelil, kuidas tahkete kehade aatomid teravatipulise esemega torkimisele reageerivad. Üks aine, mida nad simuleerisid, oli vurtsiitboornitriid, mis on struktuurilt teemanti moodi, aga koosneb boori ja lämmastiku aatomitest. Teine aine, nimega lonsdeiliit, koosneb nagu teemantki süsiniku aatomitest, aga nende paigutus on teistsugune. Arvuti näitas, et vurtsiitboornitriid peab vastu 18 protsenti tugevamale survele kui teemant, aga lonsdeiliit lausa 58 protsenti tugevamale survele, ja see võib küll olla uus maailmarekord. Mõlemad mineraalid on looduses haruldased. Nüüd püüavadki teadlased neid laboris piisavas koguses sünteesida, et arvutimudeli ennustusi katses üle kontrollida. Kui katse õnnestub, siis võib just vurtsiitboornitriidile edaspidi praktilisi rakendusi loota, sest see materjal püsib hapnikukeskkonnas stabiilne ka kõrgematel temperatuuridel kui teemant. Vurtsiitboornitriidist võiks siis valmistada puuriotsi, millega võiks puurida väga suure kuuma käes, või ka näiteks korrosioonikindlaid kilesid, millega katta kosmoselaevade pinda. Vaata veel: Diamond no longer nature's hardest material (New Scientist)
