 Kutseharidust hindavad kõige rohkem ettevõtjad ja juhid
Valmis uuring “Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine”. Uuringust selgus, et kutseharidust hindavad võrreldes teiste elanikkonna gruppidega kõrgemalt ettevõtjad ja juhid. Enamik küsitletuist leidis, et kutseõppeasutuses saadud haridus pakub tulevikuks eelkõige kindlat sissetulekut, püsivat töökohta ja võimalust töötada ükskõik millises riigis.Kutsehariduse maineuuringu viis Eesti elanikkonna seas läbi turu-uuringufirma Saar Poll OÜ 2008. aasta sügisel SA Innove tellimusel. Küsitleti kolme sihtgruppi: elanikkond vanuses 15 – 50 eluaastat, põhikooli lõpuklasside õpilased ja abituriendid.Kriitilisemalt hinnati kutseõppeasutuste majutustingimusi ja materiaalseid võimalusi -  küsitletud ei teadnud, kas praktikabaasid ja õpperuumid vastavad tänapäevastele nõuetele. Uuringule toetudes võib tõdeda, et suur osa Eesti elanikkonnast ei ole kursis mahukate investeeringutega kutseõppeasutuste õppeklassidesse ja õpilaskodudesse, millest olulise osa moodustab Euroopa Liidu struktuuritoetus. Näiteks aastatel 2005 – 2008 investeeriti Eesti kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamisse kokku 726 miljonit krooni. 2008. aastal kinnitatud „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise” investeeringute kava kohaselt suunatakse täiendavalt kutseõppeasutustesse kokku kuni 3,6 miljardit  krooni.Iga teine abiturient ja põhikoolilõpetaja on mõelnud kutseõppeasutusse astumise peale, ent suurem osa abituriente (55 %) soovib siiski jätkata kõrgkoolis ning põhikoolilõpetajaid (65 %) gümnaasiumis. Põhikoolilõpetajate vanemad soovitavad oma lastel enamasti õpinguid jätkata gümnaasiumis, abiturientide vanemad aga ülikoolis. Kutsekooli on soovitanud õppima minna vaid 9% põhikoolilõpetajate ning 2% abiturientide vanematest. Enamik noori soovib tulevikus töötada tippspetsialistide või juhtidena ning sellest tulenevalt peetakse konkurentsivõime tagajaks eelkõige ülikooliharidust. Eesti noorte karjäärisihid ei ole paraku kooskõlas tööturul valitseva olukorraga. Hiljuti valminud Euroopa tööjõuvajaduse prognoosist selgub, et kõrgharidusega spetsialiste on järgmise kümnekonna aasta jooksul vaja vaid 30 % kõigist töötajatest („Oskuste vajadus Euroopa tööturul aastani 2020. Keskpikk prognoos ja muutused sektorites“. SA Innove trükis, 2008). Andrus Saar uuringufirmast Saar Poll OÜ kommenteeris küsitlustulemusi nii: „Eesti ühiskond on väga tugevalt ja kaua aega kultiveerinud eelkõige kõrgharidust ning pehmeid loovaid väärtusi, kuid mitte oskusi. Läbi ajaloo on vanemad nõus olnud panustama laste kõrgemasse haridusse, sest see toob reeglina kõrgema sissetuleku, kindlustunde. Eesti uuemal ajal propageeritakse aga valdavalt nö puhtaid ameteid. Oskustööline ei ole tänapäeva ajakirjanduses kangelaseks. Kutsehariduse problemaatika esineb harva meedias ning valdavalt on selle esile tõstnud ettevõtjad, vähem poliitikud ja haridustegelased. Kutseharidus on tänapäevases kontekstis korralikult väärtustamata.“
