Käsna-avastus Darwini sünnipäevaks
Enam kui 600 miljoni aastastesse kivimitesse jäänud keemilised jäljed annavad tõendust algeliste hulkraksete loomade olemasolust juba nii kauges minevikus. Teadlased avastasid Omaanist leitud kivimitest keemilise analüüsi abil iidseid kolesteroolimolekule, mille taolisi toodavad looduses teadupoolest ainult käsnad. Uurimistöös osalenud Massachusettsi Tehnikainstituudi geobioloog Roger Summons ütles, et tulemuste avaldamine vaid nädalapäevad enne suure inglise loodusteadlase Charles Darwini 200. sünniaastapäeva mõjub sümbolina, sest avastus toetab ju ka Darwini ideid sellest, et praeguste keeruka ehitusega olendite kauged eellased olid väikesed ja lihtsad organismid. Summonsi sõnul leidub palju tõendeid selle kohta, et just käsnad, need algelised mereloomad, olidki meie maakeral kõige esimesed hulkraksed olendid. Et kolesteroolimolekule sisaldavad kivimid on dateeringu järgi tekkinud umbes viis miljonit aastat enne ligikaudu 630 miljoni aasta eest alanud üleilmset jääaega, on teaduslikus mõttes huvipakkuv tõsiasi, sest mõnede teooriate järgi vallandas just kõva külm hulkraksuse tekke. Nüüd näib, et paljudest rakkudest koosnevaid olendeid leidus juba enne maakera suurt jäätumist. Vaata veel: Scientists find earliest evidence of animal life (Reuters)
