Ka üksainus närvirakk kannab mälu
Igapäevaelus vajaminevat mäluinfot võib mõnda aega endas hoida ka üksainus närvirakk. Nii väidavad Ameerika teadlased, kes avastasid, et vähemalt hiire ajurakud suudavad infot säilitada kuni ühe minuti. Asjatundjate hinnangul on lühiajalise mälu mehhanismide paremast tundmisest abi näiteks Alzheimeri tõve mõistmisel. Selleks, et igapäevatoimingutega hästi hakkama saada, tuleb meil suurel hulgal mitmesuguseid andmeid kiiresti usaldusväärsele kandjale talletada. Ainult väike osa sellest suurest andmemassist on väärt aga pikemaajalist alalhoidu. Teadlased on pikki aastaid püüdnud aru saada, millised ajuosad nende ülesannetega tegelevad ja mida närvirakud seejuures täpselt teevad. Varem on välja pakutud teooria, et mäluinfo talletamiseks läheb tarvis mitmest närvirakust koosnevaid ühendusskeeme, mida mööda siis närvi-impulsid ringlevad. Viimasel ajal on hakatud üha enam oletama, et infot võivad mingil moel kanda ka üksikud rakud. Texase Ülikooli Edela-Meditsiinikeskuse (University of Texas Southwestern Medical Center) teadlased on nüüd tillukeste elektroodide abil hiirte närvirakke uurinud. Nad avastasid, et üks närviraku komponent, keemiline retseptor võib rakus käima lülitada mäluinfot kandva sisemise signaalsüsteemi. Edaspidi soovivad nad seda signaalsüsteemi paremini tundma õppida, et seda võiks hakata ravimainetega mõjutama ja seeläbi inimeste mälu parandama. Uurimistööst kirjutab ajakiri Nature Neuroscience. Vaata veel: Single cell 'can store memories' (BBC)
