Sugulussigimine hävitas kukkurhundi
Kukkurhunt, seitsme aastakümne eest välja surnud vöödiline lihatoiduline kukkurloom, kadus maamunalt arvatavasti sugulussigimise ehk inbriidingu tagajärjel. Nii väidavad teadlased, kes küsisid muuseumihoidlast kahe kukkurhundi isendi karvu ja analüüsisid neist karvadest võetud DNAd. Selgus, et kahe looma geenijärjestus oli erakordselt ühesugune. Uurimistöös osalenud Uppsala Ülikooli teadlane Anders Götherström ütles, et kahe isendi geneetiline sarnasus oli lausa hämmastav. Vähene geenivarieeruvus on liigi säilimise seisukohalt tõsine ohutegur. Tänapäeval varitseb see oht suurtest imetajatest näiteks gepardit. Kukkurhunt kuulutati väljasurnuks 1936. aastal, mil suri viimane loomaaias peetud isend. Austraalia mandrilt oli kukkurhunt kadunud juba tuhandeid aastaid enne eurooplaste saabumist, teda leidus möödunud sajandi esimese pooleni veel vaid Tasmaania saarel. Üks kukkurhunt, kelle karva-DNAd rahvusvaheline teadlasterühm järjendas, oli 1902. aastal Washingtonis asuvasse USA rahvusloomaaeda toodud isasloom, teine Londoni loomaaias elanud emasloom, kes suri 1893. aastal. Teadlased uurisid nii rakutuumadest kui ka mitokondritest võetud DNAd. Uuringu üks juhte Webb Miller Pennsylvania Ülikoolist ütles, et loodetavasti hoogustub nüüd arutelu kukkurhundi taaselustamise võimaluste üle.
