Küttimine teeb loomad väiksemaks
Jahimehed ja marjulised suunavad tahtmatult loomade ja taimede evolutsiooni. Värskest teadusuuringust selgub, et jahipidamise ja marjulkäimise mõjul on paljud looma- ja taimeliigid kasvult väiksemaks muutunud ja nooremas eas paljunema hakanud. Põhjuseks on ilmselt inimeste ihalus küttida võimalikult suur loom või noppida võimalikult suur mari. Santa Cruzi Califrornia Ülikooli teadlane Chris Darimont ja ta kolleegid uurisid jahinduse, kalanduse ja koriluse mõju 29 liigile ja selgitasid välja, et keskmiselt on nende kasv seetõttu viiendiku võrra väiksem ja paljunemine algab veerandi võrra nooremas eas. Inimeste soov võimalikult suuri trofeesid hankida on teadlaste hinnangul evolutsiooni kulgu palju kiiremini mõjutanud kui näiteks röövloomade tegevus. Kiskjad eelistavad tihtipeale just väiksemaid ja nõrgemaid saakloomi suurtele ja tugevatele. Darimont leiab, et tema avastus seab kahtluse alla need jahindus- ja kalandusreeglid, mis keelavad alamõõdulisi kalu ja noori loomi püüda ja küttida. Sest kuigi need reeglid on kehtestatud justkui loomade kaitseks, tuleb nüüd välja, et nende tegelik mõju võib olla vastupidine. Ainult suuri ja tugevaid loomi hävitades ja väiksemaid ja nõrgemaid ellu jättes on tulemuseks hoopis liigi genofondi nõrgenemine, mistõttu liik satub üldkokkuvõttes tegelikult hoopis suuremasse ohtu. 
