Molekul paljuneb ja areneb laboris
Ameerika teadlased on sünteesinud isepaljuneva molekuli. Leidus aitab ehk paremini mõista üht teaduse põhilist küsimust: kuidas sai alguse elu Maal? Californias asuva Scrippsi Uurimisinstituudi teadlaste loodud RNA molekulid toodavad uusi omataolisi täiesti iseseisvalt, ilma valgumolekulide või rakuaparatuuri abita. RNA on ehituselt DNA-ga väga sarnane, ehkki mõnevõrra lihtsam. Mõned teadlased arvavad, et esimestes elusolendites võiski pärilikkuse kandjaks olla just RNA, mitte DNA nagu nüüd tavaks. Seetõttu on isereplitseeruvat RNA molekuli viimastel aastatel mitmeski laboris hoolega otsitud. Gerald Joyce ja Tracey Lincoln kirjutavad nüüd ajakirjas Science, et nende sünteesitud RNA mitte üksnes et paljuneb, vaid ka areneb katseklaasis, nii et suudab endast üha kiiremini koopiaid valmistada. Selline nähtus, kus sõelutakse välja just paremini toimetulevad molekulid, meenutab teadlaste sõnul juba Charles Darwini loodusliku valiku teooriat. Päris elusaks Joyce ja Lincoln oma molekuli siiski nimetada ei tihka. Ehkki paljunemine on üks elusolendi põhitunnuseid, ei ole see omaette võetuna ehk siiski veel piisav. 
