Seeneeoste üllatavad lennuomadused
Paljude seente eosed on peaaegu ideaalselt heade lennuomadustega. Ameerika teadlased on nüüd kottseente eoseid põhjalikult uurinud ja jõudnud järeldusele, et paljudel juhtudel on need pisikesed paljunemisrakud saavutanud evolutsiooni tulemusel kuju, mis võimaldab neil lennelda nii väikese õhuhõõrdega, et see jääb vaid ühe protsendi piiresse minimaalsest võimalikust õhuhõõrdest, mida füüsikaseadused sellise suurusega kehale lubavad. Harvardi ülikooli mükoloogid ja rakendusmatemaatikud väidavad, et paljud seeneeosed oleks mürskudena peaaegu täiuslikud. Kottseentel, mida teadlased uurisid, kasvavad eosed vedelikuga täidetud kotikestes, milles rõhk senikaua tõuseb, kuni kotike lõhkeb ja eosed lendavad õhku laiali. Hõõret minimeeriv kuju võimaldab sajandik-millimeetrise läbimõõduga eostel lennata seene viljakehast mitme millimeetri kaugusele. Sealt võib tuuleõhk neid juba kergesti kaasa haarata ja kaugemale toimetada. Selgus, et eoste algkiirus on üllatavalt suur, keskmiselt 1,24 meetrit sekundis. Aga õhus kipub väikeste eoste hoog kiiresti raugema ja just seetõttu peavadki nende aerodünaamilised omadused erakordselt head olema. 
