Tume aine räsis galaktikat
Maailmaruumis ringi kihutav tumeda aine pilv võis omal ajal anda meie väikesele naabergalaktikale nii suure obaduse, et see on sellest seniajani veidi loppis. Astronoomid on tükk aega imestanud, miks meie Linnutee lähedal asuv kääbusgalaktika nimega Suur Magalhãesi Pilv veidi eriskummaline välja näeb. Paljudel galaktikatel on keskel piklik pulkjas piirkond, kus tähti paikneb tihedalt, aga Suures Magalhãesi Pilves on see tähetihe pulk keskmest väljas. Nähtust võiks seletada kunagise kokkupõrkega mõne teise galaktikaga, ainult et lähikonnas ei paista ühtegi niisugust galaktikat, mille liikumistrajektoor viiks Suure Magalhãesi Pilve juurde tagasi. Nüüd on Austraalias Uus-Lõuna-Walesi Ülikoolis töötav Kenji Bekki jooksutanud arvutil simulatsioonprogrammi, uurimaks, kas Suure Magalhãesi Pilvega võis kokku põrgata mõni nähtamatu, niinimetatud tumedast ainest koosnev pilv. Ja selgub, et tõesti, tumeaine pilv võiski Suure Magalhãesi Pilve äärealade tähti keskme suhtes just sel viisil nihutada, et kääbusgalaktika praeguse väljanägemise omandaks. Mõned teised teadlased on Bekki tulemuste suhtes juba ka veidi kahtlust väljendanud. Ben Moore Šveitsist Zürichi Ülikoolist leiab, et Bekki on arvutuste lihtsutamiseks eeldanud tumeda aine kohati ebarealistlikult tihedaks. Tume aine, olgu meenutatud, on silmale nähtamatu ja mõõteriistadele mõõtmatu aine, mille olemasolust teatakse ainult tema gravitatsioonilise mõju põhjal tähtedele, galaktikatele ja muule nähtavale ainele. Mida see tume aine endast täpsemalt kujutab, ei ole teada, kuid arvutused näitavad, et teda on meie universumis rohkem kui tavalist ainet. 
