Silmarakke saab printimiseks kasutada
 Cambridge'i ülikooli teadlased demonstreerivad uues töös, et tindiprinterite tehnoloogial põhinevat lahendust rakendades on võimalik printida vähemalt kahte tüüpi silmast pärinevaid rakke. Lähenemisviisi oleks pikemas perspektiivis võimalik kasutada võrkkestast lähtuvate nägemisprobleemide kõrvaldamiseks.   Mitmed silmahaigused kahjustavad eeskätt võrkkesta, mis röövivad inimestelt normipärase nägemise isegi juhul, kui ülejäänud silm terveks jääb. Võrkkesta moodustavate rakkude täpne paigutus on kriitilise tähtsusega. See muudab omakorda kahjustada saanud rakkude tervetega asendamise raskemaks. Rakud, mis kohakuti ei paikne, võivad aju poolt tajutavas pildis kutsuda esile moonutusi.   Samas on inimkonna käsutuses juba pikalt olnud tehnoloogia, millega on võimalik miniatuurseid rakkudele sarnanevaid tilgakesi äärmiselt tihedalt ja soovitud kohta paigutada. Täiustatud tindiprintereid kasutades ongi viimastel aastatel suudetud printida nii lihas- kui embrüonaalseid närvirakke. Siiski on valdavalt arvatud, et juba välja arenenud silmarakud on sarnaselt printimiseks liialt õrnad. Ajakirjas Biofabrication ilmunud töö näib tõestavat vastupidist.   Keith Martini juhitud töörühm kasutas prinditava materjalina rottide silmist pärinevaid rakke. Iga kord, kui täiustatud printer elektrilise signaali sai, väljutas see ühe raku. Ummistumise vältimiseks kasutati närvisõlmede ja tugisõrestikuna toimivate gliiarakkude printimiseks erinevaid otsikuid. Printimiskiiruse edasiseks parandamiseks analüüsiti kiirkaamera salvestist. Nii suutis seadeldis tipphetkel väljutada sekundis kuni sada rakku.   Töörühm leidis rakukultuuride edasisel jälgimisel, et printimisel läbi elatud vintsutused ei mõjutanud nende seisundit kuidagi. Närvisõlmed suutsid isegi teiste närvirakkudega ühenduvaid närvijätkeid moodustada. Samas leidis töörühm, et rakkude koguhulk prinditud näidistes oli oodatust väiksem. Martin oletab kolleegidega, et mõned rakud kleepusid ettevaatusabinõudest hoolimata siiski printimisotsiku külge.   Järgmise sammuna plaanib töörühm üritada printida ka teisi võrkkesta rakke, näiteks valgustundlikke fotoretseptoreid. Edu korral järgneks juba katse rakke etteantud paigutuse alusel organiseerida.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Biofabrication. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
